Miks levib venekeelsetes kommentaariumites estofoobia?

Maailm on ikka üks pagana kummaline koht. Eesti ajakirjandus, antud juhul siis venekeelsete portaalide kommentaariumid lasevad takistamatult vohada estofoobsetel või lausa rahvastevahelist vaenu õhutavatel kommentaaridel. Kui ei usu, mine loe äsjast Sinimägede veteranide kokkutuleku või Erna retke puudutavaid kommentaare.

Samas on seesama ajakirjandus väga tundlik, kui teatud rahvusvähemusi (juute, mustlasi, venelasi, ka neegreid) mingil moel halvustatakse, kas siis avalikult või ananüümsetes kommentaarides.

Tundub, et Eestis võib karistamatult vaid Eestit ja eestlasi vihata ning seda vihkamist meediakanalites levitada. RusDelfi, Stalnitsa, Den Za Dnjom ja ka venekeelne Postimees on selles vallas esirinnas. Nende lehtede artiklid on sageli rohkem või vähem varjatult eestivastase alatooniga.

Isegi ühte ja sama sündmust (näiteks Sinimägede veteranide kokkutulekut, Erna retke, 9.maid jms) osatakse eestlastele ja venelastele (sihilikult?) erinevalt serveerida. Paraku ikka nii, et venelastes tekitada viha eestlaste ja Eesti suhtes. Vaja on nagu pidevalt venelastele näidata, kui halb siin kõik on. Nende artiklite juurde tulevatest kommentaaridest ei maksa rääkidagi. Need vastavad ootuspäraselt artiklitele ja pealkirjadele, olles vaid neist kordades räigemad.Kui venekeelses meedias püüda kuidagi Eestit ja eestlasi kaitsma asuda, saad peagi kaela sõimuvalangu. Vihkamist õhutavad kommentaarid püsivad aga visalt ja neid kustutatakse väga aeglaselt. Kindlasti ollakse sellest probleemist teadlik, kuid ikkagi ei tehta midagi tõsiseltvõetavat selle takistamiseks.

Miks on siis Eesti ajakirjandus nii silmakirjalik? Ühest küljest õhutatakse vargsi vihkamist ja karistamatuse tunnet, teisalt jälle taunitakse vihailminguid, eriti teatud rahvusvähemuste vastu. Ilmekaks näiteks on mustlasest vanurite mõrtsukast, kelle kaitseks astus kohe välja ka ERR'i eetikanõunik Tarmu Tammerk. Nimelt ei oleks tema arvates Postimees tohtinud avalikustada seda, et tegu oli mustlastega ja seda, et ta tütred olid lisaks veel kergete elukommetega.

Samas avaldas Delfi takistamatult järjeloona Harry Männilit mustava kirjatüki, mille autorit Olev Remsut nimetas omal ajal teletäht Urmas Ott väga mahlaka nimega. See käik lõppes toona kohtus. Aga kus on nüüd kõik eetikanõunikud, kui surnud meest alusetult avalikult mustatakse?

Kapo temal süüd ei leidnud, Wiesenthali Keskus jäi rasvasest suutäiest ilma, kuigi süüdistas vaest meest surmani. Kas keegi julges astuda juutidele vastu, kui nad tema mainet alusetute süüdistustega rikkusid? Kas see on eetiline? Ah õigus jah - Harry oli ju kõigest "mingi eestlane!"