"Kui Euroopa areng võtab kasvõi kõige väiksema väikeriigi suhtes paternalistliku hoiaku, võib seesugune tendents lõpptulemusena hävitada Euroopa fenomeni. Kui Euroopas poleks väikeriike, tuleks suurriikidel need välja mõelda. Ja ei ole juhus, et Euroopa Liit ongi oma alguse saanud kolme väikeriigi algatusest," ütles president.

Meri sõnul on Euroopa fenomen tasakaalu hoidmise kunst ja kunst seda tasakaalu nihutada väikeriikidele soodsas suunas Euroopa kui idee säilitamise huvides. "See ongi Euroopa Liidu sisereformide kõige raskem pähkel, mille me Eestis oleme edukalt lahti purenud," märkis president Meri.

"Kui Euroopa tahab Euroopaks jääda, peab ta hoolt kandma selle eest, et ta toetab ja süvendab Euroopa kultuuride paljusust, teiste sõnadega Euroopa sisemisi erinevusi," sõnas president. "Selles avaldubki väikeriikide missioon Euroopas. Väikeriik on haavatavam, järelikult tundlikum ja kiiremini reageeriv Euroopale võõra hegemonismi suhtes. Väikeriikide osa on olla Euroopa tasakaalu baromeeter."

President Lennart Meri sai pühapäeval Salzburgis tänavuse Herbert Batlineri auhinna väikeriikide poliitika teostamise eest. Herbert Batlineri Euroopa Instituudi nõukogu otsustas aasta algul, et tänavune Batlineri auhind - Väikeriikide auhind - antakse Eesti presidendile väljapaistvate teenete eest väikeriikide poliitika kujundamisel ja toetamisel.

"Ennekõike olete selle auhinna kaudu väljendanud oma tunnustust ja poolehoidu Eesti rahvale, kes pärast sovetliku okupatsiooni maharaputamist on suutnud imekspandava kiirusega taastada oma riigi ja oma koha maailmas," ütles president Meri auhinda vastu võttes.

Austria president Thomas Klestil ütles pühapäeval peetud kõnes, et väikseid riike ei taandata Euroopa Liidus teisejärgulisse rolli. "Väiksemad EL-i riigid ei ole määratud etendama kõrvalosa. Euroopas põhineb hierarhia kõigi osaliste soovil koos töötada," ütles Klestil.

Klestil tuletas kuulajaile meelde, et suurem osa EL-i riikidest on väiksed või keskmise suurusega ning ütles, et liikmesriikide hierarhia võib muutuda viimaste kasuks.

"Tulevikus hakkab üsna kindlasti olema valdavalt väiksetest riikidest koosnev Kesk-Euroopa riikide grupeering, mis koos suudab paremini kaitsta nende riikide huve," lisas ta ja tõi eduka koostöö näiteks Beneluxi riigid Belgia, Hollandi ja Luksemburgi.