Kaitseministeeriumi ründaja Drambjan sai kodakondsuse Laari valitsuselt
Seega andis armeenia päritolu kehva eesti keele oskusega mehele kodakondsuse valitsus, kelle eesotsas oli tollane peaminister Mart Laar - mees, keda Drambjan väidetavalt kaitseministeeriumisse otsima läks.
Kõige suurem Eesti kodakondsuse andmise aeg oligi 1990-ndate aastate keskel. 1993. aastal sai kodakondsuse kokku 20 370 inimest.
Kunagine Karen Drambjani fraktsioonikaaslane Maardu linnavolikogus, Sergei Seredenko arvates võis tulistaja minna kaitseministeeriumisse otsima minister Mart Laari.
"Minu jaoks on selge, et ta ei läinud kaitseministeeriumisse. Minu jaoks on selge, et ta läks Mart Laari juurde, nagu selle kurja sümboli juurde. Ma ei tea, mida ta tahtis temaga teha," rääkis end Vene ombudsmaniks Eestis nimetav jurist Sergei Seredenko "Aktuaalsele kaamerale
Eeesti kodakondne Drambjan kirjeldas Eesti valitsemist ja ühiskonnakorraldust moraalselt kokku kukkununa. Portaalis Slavia.ee 2009. aastal, enne europarlamendi valimisi avalikustatud kirjutises „Kui sulle on kallis sinu kodu“ ütleb Drambjan, et praegu on illusioonide purustamise aeg.
„On ilmselge, et Eesti valitsus on juba valinud kodusõja tee,“ kirjutab ta. „Ei ole oluline, millises vormis hakkab see kulgema, aga verejõed, kriminaalne destabiliseerumine ja täielik vaesus kaasnevad sellega
Nii Rahvaliitu kui Ühendatud Vasakparteisse kuulunud ning ka Konstitutsioonipartei ridades kandideerinud mees esines isegi oma erakondade kohta väga radikaalsete mõtetega ning nimetas vene kogukonda Eestis orjadeks ja kutsus kohalikke vene rahvusest inimesi üles vastu hakkama.
„Me oleme nende jaoks üksnes lambad ja orjad, oleme olemas vaid riigi rahakoti täitmiseks ja nende jõukuse tagamiseks,“ kirjutas ta. „Ja mis iganes maske nad ei kannaks – neil on hundi lõuad ja hüääni natuur. Igaühest meist sõltub täna, kas me jääme elama õnnistatud Eesti demokraatias või aetakse meid palja tagumikuga ära neofašistlikust riigist.“
Tulistaja ja pantvangistaja kahe aasta tagune üleskutse on tuttav ka kaitsepolitseile. „Oleme sellega kursis ja eks meil ole ka teada, et ta on varemgi seadusega pahuksis olnud,“ lausus kaitsepolitsei esindaja Eesti Päevalehele.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul oli 1954. aastal sündinud Drambjan ka varem politsei huviorbiidis olnud, kuid tal polnud kehtivat kriminaalkaristust.
Drambjan oli ametilt jurist. Mees kuulus Eestimaa Ühendatud Vasakparteisse ning kandideeris 2009. aastal Maardu linnavolikokku, kuid ei osutunud valituks.
Ühendatud vasakparteisse astus Drambjan äriregistri andmetel 1. jaanuaril 2009.
