Tallinn 2011: "Vabaduse laulu" kuluridade loetelu on meie lepingupartneri ärisaladus
Sihtasutus vastas, et neil pole õigust avalikustada ürituse eelarvet ega lepingupartneri ärisaladusi. Peale selle ei kohusta avaliku teabe seadus eraõiguslikku sihtasutust avaldama kolmandate osapooltega sõlmitud lepinguid. Küll on aga üritust korraldanud Musiccase aruandekohuslane sihtasutuse ees.
"Kuna SA Tallinn 2011 ei ole "Vabaduse laulu" peakorraldaja, siis ei ole meil õigust avaldada ürituse eelarvet. Palun pöörduge küsimusega ürituse peakorraldaja OÜ Musiccase poole. Samuti ei saa me avaldada lepingupartneri ärisaladusi, milleks on eelarve täpne kujunemine ning selle kuluridade loetelu."
""Vabaduse laulu" kui kultuuripealinna ametlikus programmis oleva ürituse toetamiseks on sõlmitud produtseerimisleping OÜ-ga Musiccase. Avaliku teabe seadus ei kohusta eraõiguslikust juriidilisest
isikust sihtasutusel avaldama kolmandate osapooltega sõlmitud lepinguid. Lisaks on kõikidel SA Tallinn 2011 ja projektipartnerite vahel sõlmitud produtseerimislepingutes sätestatud konfidentsiaalsusklausel."
"Riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest eraldatud toetuse kasutamise kohta märgime, et "Vabaduse laulu" toetamiseks eraldasime toetust summas 288 735 eurot, mis on SA Tallinn 2011 poolne rahaline panus projekti elluviimiseks. Samuti on OÜ Musiccase SA Tallinn 2011 ees aruandekohuslane sihtotstarbeliselt antava toetuse kasutamise osas," vastas SA Tallinn 2011 Lepale.
"Sihtotstarbeliste toetuste süsteem ei allu riigihangete regulatsioonile. SA Tallinn 2011 on ellu kutsutud kultuuripealinna programmi elluviimiseks ning sellel alusel on loodud toetuste süsteem, mille kohaselt eraldatakse sündmuste elluviimiseks projekti korraldaja taotluse ja nõukogu otsuse alusel sihtotstarbeline toetus."
Musiccase: Veerand eelarvest kulus esinejatele, ülejäänu muule
OÜ Musiccase esindaja ja "Vabaduse laulu" peaprodutsent Helen Sildna on kinnitanud, et salatseda pole põhjust ning Delfi küsimusele raha täpse jaotuse kohta vastanud järgnevalt:
Neljandiku "Vabaduse laulu" eelarvest moodustasid välis- ja Eesti esinejate tasud koos välisesinejate reisi, majutuse ja kohalike kuludega, sealt edasi kujunes eelarve nii: rent, pingid, tualetid, koristus, lava, heli- valgustehnika, ekraanid, turvalisus, elekter, tehniline meeskond, reklaam, kindlustus. Kuna tegemist oli ilma piletituluta üritusega, oli kulude pool 20% tavapärasest kontserdist kallim kuna sisendkäibemaksu nendelt kuludelt tagasi küsida ei saa.