Täna lõppeb Eestis ametlik suplushooaeg
Terviseameti andmetel oli suplusvee kvaliteet enamikes randades läbi suve hea ja suplejate jaoks ohutu. Probleeme oli veekvaliteediga vaid mõnes üksikus rannas.
Nii näiteks oli juulis lühikesel perioodil mittesoovitav ujuda Valgas Pedeli rannas ja augustis Kuressaare rannas.
Vaatamata pikalt väldanud soojale esines sinivetikaõitsenguid sel suvel vaid Peipsi järvel Kauksi rannas, Tallinnas Harku järve rannas, Hiiumaal Kassari rannas ja vähesel määral ka Järvamaal Paide järve rannas.
Lisaks avalikele supluskohtadele võttis terviseamet suplusvee analüüse läbi suve veel 27 rannas, kus käib tavapärasest rohkem inimesi.
Ametlike supluskohtade arv on vähenenud
Terviseamet märkis ka, et supluskohtade arv on aastatega vähenenud. Aastal 2009 ootas ujujaid 52 ja 2008 aastal koguni 67 supluskohta.
Supluskohtade vähenemine on tingitud suuresti omanike, valdavalt kohalike omavalitsuste jaoks supluskoha pidamisega kaasnevate kulutustega. Kulutused on seotud peamiselt avalike supelrandade korrashoiu ja suplusvee kvaliteedi kontrolliga.
Nõuete kohaselt peavad olema kõik avalike supluskohtade rannad hooldatud ning varustatud riietuskabiinide, tualettruumide, prügikastide ning asjakohase teabega vee terviseohutuse ja supluskoha pidaja kohta. Samuti tuleb avalikus supluskohas märgistada ohutu suplusala, samas vetelpääste olemasolu rannas ei nõuta.
