Ekspert: hambaravi väljajätmine haigekassa poolt kinnimakstavate teenuste seast on loll otsus
Poliitikauuringute keskuse Praxis tervisepoliitika programmi direktor Ain Aaviksoo rääkis Vikerraadio saates „Huvitaja“, et statistiliselt on aastast 2010 meie kõigi tervis parem kui ta oli 20 aastat tagasi.
„Praegu on vara öelda, kas see jääb alati nii, et Eesti areneb kiiremini kui Läti ja Leedu,“ kommenteeris Aaviksoo. „Tundub, et me oleme mõnede valede valikute kõrval osanud teha palju õigeid valikuid, aga edasised valikud peavad olema oluliselt targemad ja läbi kaalutud.“
Inimeste eluiga pikeneb
Sotsiaalministeeriumi terviseinfo ja analüüsi osakonna juhataja Liis Rooväli tõi välja, et eriti meeste puhul on eluiga viimasel neljal-viiel aastal kasvanud kõrgemaks kui ta kunagi varem on olnud.
Vahe on aga naiste ja meeste elueas. Kui arenenud Euroopa riikides elavad naised umbes 5 aastat meestest kauem, siis Balti riikides on see vahe umbes 10 aastat ja see vahe ei ole viiamstel aastatel vähenenud.
Põhilised surma põhjused on südame veresoonkonna haigused, kasvajad ja välised surma põhjused.
Rooväli sõnul on viimase kümnendi jooksul inimeste eluiga kasvanud umbes viie aasta võrra, millest 1,5 aastat on tulnud südame veresoonkonna haiguste vähenemise arvelt ja 1,5 aastat enesetappude, liiklussurmade, uppumiste ja tulesurmade vähenemise arvelt. Jätkuvalt tekitavad muret tapmised ning alkoholist ja narkootikumidest põhjustatud mürgistused.
Aaviksoo sõnul on riskeeriv käitumine kindlasti üks asi, mis teeb meeste ja naiste elueale vahe sisse. „Riskeeriva käitumisega käib Eestis kaasas ennastsalgav töörügamine ja hiljem alkoholiga lohutamine,“ ilmestas Aaviksoo. „Enesetapud on selline asi, mis vaatamata sellele, et on jätkuvalt kõrged, on siiski langustrendis.“
„Muidugi me peame rõõmsad olema, et nii hästi on läinud, aga palju on veel saavutada,“ kõneles Aaviksoo. „Kõik need head asjad, mida me oleme saavutamas, olid Põhjamaades juba 1970-ndatel ja 1980-ndatel.“
Inimarengu aruandest võib lugeda, et meeste oodatav eluiga oli 2009. aastal Eestis 69,84, Lätis 68,31 ja Leedus 67,51 aastat. Naistel vastavalt 80,07, 78,09 ning 78,56 aastat.
Aaviksoo sõnul on kirjeldatud paradoksi, et linnainimste eluiga on pikem kui maal elavatel inimestel. Eluea erinevused linnas ja maal on peamiselt tingitud maal elavate meeste enneaegsest suremusest. Naiste puhul suurendab erinevusi maanaiste kõrgem suremus veresoonkonna haigustesse vanemas eas.
„Riik saab luua kindlustunnet maal ja see ei tähenda ilmtingimata, et maale tuleb kalluritega raha viia, on palju teisi tegevusi,“ rääkis Aaviksoo ja nimetsa näiteks ühistransporti ning seltsielu.
Aaviksoo tõi huvitava erinevusena Eesti ja Läti-Leedu vahel välja, et Eesti inimesed valdavalt usuvad, et nende riik on õigel teel. Ta seostas seda inimeste oodatava elueaga. „Kui see siht seada 65 peale on inimeste valikud ühesugused ja kui see siht ise seada 85 peale, siis teistsugused,“ kõneles ta. „Kui see horisont pikeneb, siis hakkavad inimesed ise tegema tervislikke valikuid.“
Tervislik eluviis
Rooväli ütles, et inimeste eluviisi ja hoiakute muutmine ei teki üleöö. Tema sõnul mõjutavad inimeste eluiga paljud tegurid ja otsene seos on ka haridusega. „Mida haritum on inimene, seda targemaid valikuid ta teeb, seda parema töökoha ta saab, seda rohkem raha tal on, et kulutada tervislikele elusviisidele,“ selgitas ta.
Aaviksoo sõnul on palju, mida igaüks oma tervise jaoks teha saab ja selleks ei ole vaja käia kõrgkoolis ja õppida arstiks. Ta tõi näiteks isegi harjumuse ja oskuse käsi pesta. „Nii veider kui see ka ei tundu, tuleb inimestele meelde tuletada, et käsi on vaja pesta, eriti siis kui meil on nakkushaiguste puhangud,“ ütles Aaviksoo.
Rooväli märkis, et õiget toitumist ja sportimist õpetatakse juba lasteaias ning sellest sügisest rakendunud uude õppekavasse on integreeritud ka tervisekäitumise aspektid.
Ravikindlustus
Rooväli sõnul on Eestis kõik haigusjuhtumid ravikindlustusega kaetud, ainsana on välja jäetud täiskasvanute hambaravi. Aaviksoo pidas seda natuke lolliks otsuseks. Küll aga on Eestis umbes viis kuni kuus protsenti inimestest ravikindlustusega katmata, kuid nad saavad vältimatut abi, ütles Rooväli.
Aaviksoo sõnul on see natuke häbiväärne ja ta usub, et riik peaks suutma korraldad ka nendele inimestele perearstiabi. „Igal otsusel on olnud omas ajas põhjendus, aga täna võiks see meile jõukohane olla, eriti arvestades, et varsti arvestame me 20 000 dollarit inimese kohta aastas,“ kõneles Aaviksoo.
Tööjõu puudus
Nii Aaviksoo kui Rooväli tõdesid, et meid ootab ees väga suur mure - tööjõu puudus tervishoius, millega väga tõsiselt tuleb tegelema hakata, sest see on väga pika vinnaga asi.
Rooväli sõnul sööme me täna kümne aasta taguste otsuste vilju ja ehkki arstiõppe kohtade arvu ei ole vähendatud, siis peame edaspidi arvestama ka vähenenud sündide ja rahva arvuga. „Meil pole neid inimesi, kes meditsiinikoolidesse üldse astuda saaks,“ rääkis ta ja lisas, et need, kes on selle tee valinud, tuleks paremini süsteemi külge siduda, et nad ei läheks ära näiteks kosmeetikuteks.
