Eiki Nestor: inimarengu aruannet lugedes ei peaks end eneseimetlusse unustama
Nestori sõnul lisas seekordsele aruandele särtsu Balti riikide võrdlus. "Neid tulpasid vaadates ei peaks aga end eneseimetlusse unustama, sest kui kõrvale joonistada Soome, Rootsi ja Taani tulbad, oleksime ilmselt hoopis kurvemad," ütles Nestor Delfile. "Ja tõsiselt kurvemad."
Nestori sõnul peaksime aga riigi poliitikat kujundades ükskord mõistma, et Eesti arengule pole oluline mitte maksukoormuse vähene tase, vaid võime teha senisest tulemuslikumat ja kõrgemapalgalist tööd.
"Skandinaavia riigid on seda aastaid tagasi mõistnud ning teevad teadlikult inimarengule suunatud poliitikat," märkis Nestor.
Leidus ka üllatusi
Mõningase üllatusena mõjus Nestori hinnangul inimarengu aruandes erastamise mainimine, sest mingil põhjusel pole peetud sellest siiani paslikuks rääkida.
"Möödunud taasiseseisvumise 20 aasta tähistamisel oleks siiralt oodanud Põhiseadusliku Assamblee suurepärase töö paremat märkamist," ütles Nestor. "Põhiseaduse emade ja isade panus ka Balti riikide võrdlustulpades on kindlalt olemas."
Nestor on seisukohal, et eelkõige tänu põhiseaduse autorite tarkusele on Eestil õnnestud poliitika oligarhistumist vältida.
Võrdluses lõunanaabritega oleks Nestor püstitanud inimarengu aruandes ka küsimuse, milline oleks meie elu siis, kui Eesti parlamendis esindatud neli erakonda oleksid näiteks - Koonderakond, Keskerakond, Rahvaliit ja Res Publica?
Hinnangutes ja valitsemise on vastuolu
Nestor tõdes, et sotsiaalteadlaste hinnangutes ja riigi valitsemises on alati üks vastuolu.
"Teadlastel on selge sõnum - saab veelgi paremini - ja sellist sõnumit tulebki teadlastelt oodata!" kõneles ta. "Riigi valitsejad korrutavad aga tüdimiseni - kõik on parim, hästi või siis kontrolli all. Suhtekorralduslik sõnumitootmine tegelikku arengut aga ju ei toeta."
