Tšetšeenia sõjata oleks maailm rahulikum paik
Meie taasiseseisvumise ja Nõukogude Liidu lagunemise 20. aastapäeva järelkajana on põhjust meenutada veel ühte ajaloosündmust, millest 6. septembril möödus 20 aastat. Jutt on Tšetšeeni Vabariigi Itškeeria väljakuulutamisest. Õieti toimus võimu üldrahvalik ülevõtmine kohalikelt kommunistidelt, kel jätkus rumalust Moskva putšistidega kaasa joosta. Järgmisel kuul valiti Džohhar Dudajev Tšetšeeni Vabariigi Itškeeria esimeseks presidendiks.
Toetusrühma esimees Andres Herkel mainib, et kuigi „oleksitega“ on raske ajaloo kohta midagi kindlat öelda, kinnitavad järgnevad sündmused õige ilmekalt, milliste tagajärgedeni viis Venemaa otsus Tšetšeenia tegelik iseseisvumine kõige julmemate vahenditega nurja ajada. "Tagajärjeks on sajad tuhanded hukkunud kahes Tšetšeenia sõjas ning terve põlvkond lapsi, kes adekvaatse koolihariduse asemel koges sõda ja vägivalda. Seadusetuse ja karistamatuse sündroom on levinud Tšetšeeniast teistesse Põhja-Kaukaasia vabariikidesse."
Seega oleks maailm turvalisem ja rahulikum, kui Tšetšeenia sõdu poleks olnud ja kui see rahvas oleks saanud vaba enesemääramisega oma tee valida.
Mingil moel suutis Tšetšeeni Vabariik Itškeeria toimida kuni 2000. aastani, Edasi kõneldakse järjepidevusest eksiilis – mis sest, et erinevad tšetšeenide rühmitused sellest erinevalt aru saavad. Raske öelda, kas ja kui demokraatlikuks riigiks oleks Tšetšeenia Dudajevi käe all kujunenud, kuid kindlasti tehti valesti, et talle ei antud isegi võimalust. See, mis Tšetšeenias sõdadega korda saadeti, kustutas suurel määral demokraatialootuse ka kogu ülejäänud Venemaa jaoks, asemele astus külm autoritaarsus.
Tšetšeenid tähistavad oma kurba iseseisvuspäeva peamiselt meeleavaldustega Vene Föderatsiooni saatkondade juures. Meie lõunanaabrid lätlased on erakorraliste seimivalimiste käigus muuhulgas avanud debati selle kohta, kas tänavalt, millele kunagi anti Dudajevi nimi, see nüüd ära võtta või mitte. Loodame, et lätlased sellist lollust toime ei pane, sest igasugune antud nime äravõtmine mõjub väga halva signaalina.
Põhja-Kaukaasia toetusrühm tahab kõigile eestlastele meenutada, et Tartus on Ülikooli tänaval Barclay hotelli sissekäigu juures Dudajevi mälestustahvel. Seal on kolmes keeles (eesti, inglise, tšetšeeni) tekst: „Selles majas töötas 1987 – 1991 Tšetšeeni Vabariigi Itškeeria esimene president Džohhar Dudajev“. Kahekümne aasta tagustele sündmustele mõeldes maksab ilmselt mõelda ka sellele, milline oli tollal Tartus lennuväebaasi juhtinud kindrali roll nõukogude relvajõudude mittesekkumises Eesti iseseisvuspüüdlustesse.
