Õnnetussurmade arv sel suvel vähenes

Sel suvel uppus 23 ja suri liikluses viis inimest vähem kui eelmise aasta juunist augusti lõpuni. Tulekahjudes hukkus aga neli inimest enam.

Uppunute arvu langust kommenteerides lausus päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu täna siseministeeriumis toimunud pressikonverentsil, et päästeamet pani sel aastal teavitustöös rõhu mitte alkoholi tarbijatele endile, vaid nende lähedastele, et elukaaslane või sõber takistaks joobnud inimesel vette minemast.

Just alkoholijoove on paljude uppumiste põhjuseks, sest 55 protsenti uppunutest olid joobes. Lisaks tõi Tammsalu välja ka paljude noorte kehva ujumisoskuse, mis tuli välja ka näiteks ajateenijatele koolitust tehes.

Sel aastal oli tüüpiliseks hukkunuks Harjumaal või Ida-Virumaal elav ujumisoskuseta 50-69aastane alkoholijoobes mees, kes uppus järve või jõkke. Ent endiselt on kõrge ka alla 35aastaselt uppunute arv.

Tulesurmasid käsitledes lootis siseminister Ken-Marti Vaher, et kui 17. novembrist tohib müüa vaid kiirelt kustuvaid sigarette, siis toob see kaasa aastas umbes 10-15 tulesurma vähem. Vaheri sõnul näitab uurimine, et kolmveerand hukkunuid suitsetas Eesti maksumärkidega sigarette. Hooletu suitsetamine põhjustas Eestis peaaegu pooled hukkunutega lõppenud põlengud.

Liiklussurmade puhul on selle aasta hukkunute arv eelmise aasta sama ajaga enamvähem võrdne. 73 protsenti õnnetustes hukkunutest on mehed vanuses 18-64 aastat.

Liikluses on probleemiks joobes sõitmine, turvavarustuse mittekasutamine ja kiiruseületamine. Joobes sõidukijuht on tüüpiliselt eesti keelt kõnelev mees, kes juhtis sõidukit nädalavahetusel, ületas lubatud sõidukiirust ja sõitis teelt välja.