Teatri nõukogu: Vene teater võiks jätkata repertuaariteatrina
Vene teatri nõukogu esimees Marika Valk rääkis Delfile, et teatri nõukogu sai eile ülevaate teatri olukorrast ja esitas kultuuriministrile oma lahendused. Nüüd on ministri otsustada, mida ta edasi teeb.
Valgu sõnul on Vene teatri hetkeseis viimase kolme aasta parim. Ta tõi näiteks, et teatri piletitulu on kasvanud 25 protsenti, mis on viimaste aastate puhul erakordne näitaja.
„Teatri hetkeseis ei ole loomulikult hea, kuid hädad on tulnud kaasa varasemast ajast ja praegune direktor Svetlana Jantšek ei ole neid ise tekitanud,“ rääkis Valk. Probleeme on tema sõnul ka teatri kollektiivil, sest see ei saa mõjuda hästi kellelegi, kui iga aasta vahetub teatri direktor ja loominguline juht.
„Direktor peab saama kollektiivi oma selja taha ja selle nimel Svetlana Jantšek tegutseb,“ rääkis Valk. Teiseks tuleb tal kollektiivi Eesti ühiskonda integreerida, sest praegu ei ole Vene teatri näitlejad huvitatud Eesti ühiskonna arengutest, nad on eraldi ja arengutest ära lõigatud, kõneles Valk.
Valgu sõnul on teater täna kõiki oma kulutusi koomale tõmmatud, ka näitlejate palku on kärbitud. Vene teatri näitlejad on tema sõnul keerulises seisus. „Kui Eesti nätlejatel on olemas konkurents, siis vene näitlejatel seda ei ole, samas pole neil väljaspool teatrit kuski mujal võimalust ennast realiseerida,“ kõneles Valk.
Jätkata võiks repertuaariteatrina
Nõukogu on Valgu sõnul arvamusel, et Vene teater võiks jätkata repertuaariteatrina, kuid nii juriidilisest kui ka finantsküljest analüüsiti ka võimalust, et jätkata projektiteatrina ja osalise projektiteatrina.
Vaatamata tegutsemise vormile jäävad Valgu sõnul teatri finantskohustused ikka üles.
„Ei saa ju olla olukorda, et paneme teatri lihtsalt kinni, kohustused ju jäävad ikkagi,“ lausus ta. „Ka hooaeg on välja kuulutatud ja algab oktoobrist. Kui Vene teatri olukord paraneb, siis ei parane ta mitte homseks ega ka mitte selle aasta lõpuks, see võtab oma aja."
Rääkides teatri loomingulisest tasemest ütles Valk, et seal on väga häid etendusi ja häid näitlejaid. „Loomingulise poole pealt nad küll saamatud pole,“ lausus Valk. „Ei saa öelda, et kõik see on suur jama, mida seal tehakse, muidu ei oleks ju publiku arv ja piletitulu kasvanud.“ Samas pidas Valk vajalikuks publiku-uuringu tegemist.
„Olukord on loomulikult keeruline, ei saa öelda, et midagi oleks väga hästi, aga märgid näitavad, et tasapidi olukord paraneb. Kogu selle situatsiooni korrastamine võtab oma aja,“ rääkis ta. „Kõik probleemid on tekkinud aastate jooksul. Sihtasutus loodi 2004. aastal, laene võeti paari kolme aasta jooksul, sealhulgas ka ehituse jaoks. Põhilaen, mis kurnab praegu teatrit kõige rohkem, saab läbi järgmisel aastal.“
Omatulu saab Vene teater lisaks piletitulule maja üürimisest, mida üüritakse meeleldi eriti aasta lõpus ka näiteks kostüümide laenutamisest, tõi Valk välja teatri tulupoole.
Lang kritiseeris teravalt Vene teatrit
Kultuuriminister Rein Lang kritiseeris eile Vikerraadio saates „Reporteritund“ teravalt Vene teatrit. „Niisuguse teatri pidamist, mis tegeleb pidavealt omavahelise katlemisega ja katuselt allakukkumisega, ei ole Eesti riigile kindlasti tarvis,“ ütles ta.
Küll aga leidis minister, et Eestis võiks olla professionaalne venekeelne teater.
„Aga ta mängiks seal, kus on olemas sellele teatrile tarbija, see tähendab Ida-Virumaal ja Tallinnas,“ kõneles Lang. „Aga selline olukord, kus peetakse imeilusat maja Tallinna kesklinnas, mida ei kasutata teatri tegemiseks, vaid mingiks muuks omavaheliseks arveteklaarimiseks, see lõpeb ära.“
