EL-i põhiseaduse projektis ei mainita jumalat

Euroopa Liidu koostatavas põhiseaduses ei mainita Vatikani ja usuorganisatsioonide pealekäimisele vaatamata sõnagagi jumalat ega ristiusku, selgub kolmapäeval avaldatud dokumendi projektist.

Põhiseaduse preambulas, mille mustandi Euroopa Tuleviku Konvendi presiidium heaks kiitis, viidatakse üksnes “Euroopa kultuuri-, usu- ja humanistlikule pärandile”.

Jumala mainimist põhikirjas nõudsid kristlikud demokraadid ja mitmed Euroopa kirikud. Ilmalikud, eriti vasakpoolsed olid nõus viitama äärmisel juhul vaimsetele traditsioonidele ja ühistele väärtustele.

Paavst Johannes Paulus II-gi üritas mõjutada tulevikukonventi lülitama põhiseadusse viidet jumalale, kuid katoliiklasest konvendijuhi, Prantsuse ekspresidendi Valery Giscard d’Estaing’i kirjutatud tekstis seda siiski ei leidu.

Kriitikute arvates solvanuks see miljoneid Euroopas elavaid moslemeid, juute ja teisi usurühmitusi. Haavunud oleks kindlasti ka islamimaa Türgi, kes loodab alustada 2005. aastal EL-iga liitumiskõnelusi.

Euroopa Komisjoni president Romano Prodi nimetas kolmapäeval Euroopa Liidu uue põhiseaduse projekti pettumust valmistavaks ambitsioonituks dokumendiks, mis “mõnes suhtes on tagasiminek”.

Prodi ütles Ateenas EL-i ja Kanada tippkohtumisel ajakirjanikele, et Euroopa Tuleviku Konvendi presiidiumi avaldatud põhiseadustekst ei vasta ootustele, ja ärgitas 105-iikmelist konventi seda neljapäeval ja reedel toimuva debati käigus tõsiselt muutma.

“Hoolimata tõsisest vaevast, mis me selle kallal oleme näinud, on praegu meie ees olevas tekstis puudu visioonist ja ambitsioonikusest,” nentis Prodi ja manitses konvendi liikmeid mitte laskma end mõjutada “rünnakutest, mis ähvardavad Euroopat halvata”.

Prantsuse ekspresidendi Valery Giscard d’Estaingi juhitaval konvendil on põhiseaduse koostamisega kiire, sest valmis projekti oodatakse EL-i liidrite Kreeka kohtumiseks 20.-21. juunil.

Giscard, kes pooldab otsustava sõnaõigusega liikmesriikidest koosnevat EL-i, kutsus hiljuti Prodi avalikule debatile küsimuses, kas liikmesriikide liidreist koosnev Euroopa Ülemkogu vajab pikaajalist presidenti.

Euroopa Komisjoni ja europarlamendi mõju kahanemist pelgav Prodi lükkas aga Giscard’i vaidlustingimused tagasi.

Giscard’i presidendiideed toetavad Suurbritannia, Prantsusmaa ja Hispaania. Prodi taga on EL-i väiksemad liikmed, kelle väitel tooks presidendiameti loomine kaasa suurte riikide võimu ja nõrgendaks Euroopa Komisjoni.

Prodi sõnul ei tee Giscard’i juhtimisel koostatud põhiseaduse kavand EL-i kümne uue riigi liitumise järel läbipaistvamaks ega efektiivsemaks.

“Mõnes asjas on see tagasiminek. Näiteks enamushääletuse vallas,” ütles ta, viidates sättele, mis annab liikmesriigile vetoõiguse maksude ja välispoliitika küsimustes.

Põhiseadus pannakse lõplikult paika oktoobris Itaalias algaval valitsustevahelisel konverentsil.