Viljandimaal napib kollatõve vaktsiini
Viljandi maavanem rääkis ERR raadiouudistele, et ta pole varem hepatiiti põdenud ja soovis enda vaktsineerida. apteeki vaktsiini ostma minnes, selgus aga, et seda napib.
Näiteks Karksi-Nuia apteegis oli vaid üks toos ning Mõisaküla ja Võhma apteegist saab vaktsiini osta ettetellides.
"Suurenenud nõudluse tõttu on A-hepatiidi tarne osas tekkinud auk," vastas Glaxo Smith Kline (GSK) Eesti OÜ meditsiinijuht Toomas Pruunsild ERRi raadiouusidtele reedel. Olukord peaks tema sõnul lahenema teisipäeval.
Pruunsild ütles täna Delfile, et homsest peaks kõigil apteekidel olema võimalus vaktsiini osta, sest täna peaks vaktsiinid jõudma Eestisse.
Ta möönis, et nõudlus hepatiidivaktsiini järgi on kasvanud ja sellega seoses tekkis ka tarneauk.
"Mustade käte" haigus on juba poolesajal inimesel
Terviseameti andemetel on aasta algusest alates Eestis registreeritud 50 A-viirushepatiidi ehk kollatõve haigusjuhtu, neist Viljandimaal 37, Tallinnas kümme, Harjumaal kaks ja Tartus üks.
Kollatõve puhangu algusest augustis on Viljandiga seotud juhte registreeritud kokku 42 (Viljandimaa 36, Tallinn 5 ja Tartu üks). Viljandimaal registreeritud 36-st haigusjuhust on 32 haiget pärit Viljandi linnast ja neli maakonnast.
Terviseamet tuletab meelde, et A-viirushepatiidi e kollatõve puhul on tegemist maksapõletikuga, mida põhjustab A-hepatiidi viirus (HAV). Viljandis ringleva viiruse ühine levikutee pole selgunud.
Üldjuhul on kollatõve puhul tegu nn. mustade käte haigusega, kuna viirus levib fekaal-oraalsel teel. Peamisteks levikufaktoriteks on halvasti kuumutatud toit või toored köögiviljad, puuviljad ja salatid. Haigus levib ka vahetul kokkupuutel haige inimesega.
