Viljandi maavanem: vaktsiini jaoks raha ei ole, aga hõbelusika jaoks on
Viljandi maavanem Lembit Kruuse rääkis Delfile, et paljud inimesed küll kardavad mõnevõrra vaktsineerimist, kuid hepatiidivaktsiin on turvaline, puuduvad kõrvalnähud ja see on investeering 20 aastaks.
Kruuse, kes ka ise ennast vaktsineerida lasi, leiab, et vaktsineerides on võimalik tervena elatud eluiga pikendada ja praegusel juhul tähendab see kaitset augustist Viljandimaal levima hakanud kollatõve vastu.
Aasta algusest alates on Eestis registreeritud 50 A-viirushepatiidi ehk kollatõve haigusjuhtu, neist Viljandimaal 37, Tallinnas 10, Harjumaal kaks ja Tartus üks.
Vaktsiin on kallis
Kruuse võrdles praegust kollatõvepuhangut seagripi puhanguga. „Seagripi vaktsiini jaoks leiti võimalused suhteliselt kergesti, kui samasugune investeering teha näiteks kollatõve vaktsiini jaoks, siis annaks see kaitse 20 aastaks, iga gripivakstiin annab aga kaitse ainult ühele tüvele,“ võrdles ta.
Maavanem Kruuse rääkis, et paljudel omavalitsustel on raha, et kinkida oma lastele hõbelusikad, aga ei leita raha, et kindlustada oma lapsed vaktsiiniga. „Vaktsiini jaoks raha ei ole, küll aga hõbelusika jaoks,“ lausus ta. „Vaktsiin ise on kallis, inimestele ei saa seda kohustust panna.“
Ta möönis, et näiteks kollatõve vaktsiin on hetkel suhteliselt kallis, kuid kui arvestada 20 aastast kaitset, siis on see kuni 5-6 eurot aastas. Ta tõi näite enda kohta, et nii A- kui B-hepatiidi vastu kaitset andvat vaktsiini tuleb süstida kolm korda ja iga doosi hind on umbes 40 eurot.
Lääne-Tallinna keskhaigla kodlehel oleva hinnakirja järgi maksab A-hepatiidi vastu vaktsineerimine täiskasvanule 35 ja kuni 16-aastasele lapsele 22,35 eurot. B-hepatiidi vastu vaktsineerimine vastavalt 28,80 ja 16,90 eurot. A+B hepatiidi vaktsineerimise ühe doosi hind on 44,75 eurot.
Vaktsineerida tuleb noori
Kruuse rääkis, et kui riik leiab vaktsineerimise võimaluse, siis tuleks see suunata noorematele või siis riskirühmadele. „Nemad ei ole seda kindlasti läbi põdenud,“ lausus ta. „Apteegid eraettevõtetena ei saa täna meie turvalisust tagada,“ ütles Kruuse. „Võib-olla tuleks luua riigireserv, et kõik, kes tahavad, saaks vaktsineeritud.“
Täna vaktsineeritakse B-hepatiidi vastu põhikooliealisi lapsi. Praegu levib aga A-hepatiit, mille eest pole kaitstud ka need lapsed, kes on vaktsineeritud. Vanemate hulgas on immuunseid inimesi, kes on haiguse juba kord läbi põdenud.
Kruuse viitas ka perearstile, kelle sõnul on kollatõve vaktsiini küsijaid päris palju, aga kui inimesed kuulevad hinda, siis jäävad lootma, et parema hügieeniga on võimalik haigusest hoiduda.
„Sõltumata raha hulgast on seda alati vähe, sisuliselt on see alati valikute küsimus,“ ütles Kruuse. „Me peaks tegelema hoiakute muutmisega.“
„Täna tegeleb iga ametkond oma reaga, aga haigus ei käi mööda ametkondi, sellega tuleb tegeleda ametkondade üleselt,“ ütles Kruuse. „Kuulame ravimiameti ja terviseameti seisukohti, aga me oleme valmis ka valitsusse oma ettepanekutega minema.“
Haigus levib märkamatult
Kruuse sõnul saab nakkushaigust vältida organisatsiooniliste meetoditega. „See on kummaline olukord,“ kõneles ta. „Haiglad tegelevad haiguste raviga, kui inimene on nakkuse kandja, siis levib see mööda maakonda nähtamatult. Täna me likvideerime neid tagajärgi, kes haigestusid juba kuu aega tagasi.“
Suuri masse saab Kruuse sõnul kaitsta ka hügieenireeglite täitmisega. Maavalitsusel ei ole selliseid võimalusi ega rolli, et ise vaktsineerima hakata, kuid teavitustööd on tehtud nii lasteasutustes, toitlustusasutustes kui ka kauplustes.
