Üliõpilased: õppelaenude hüvitamist ei tohi siduda kõrgharidusreformiga
Üliõpilaskondade liit ootab, et riigikogu taastaks võimalikult kiiresti varem kehtinud õppelaenu hüvitamise tingimused ja korra kõigile, kes õppisid kõrgkoolis ja võtsid laenu enne 1. juulit 2009. aastal.
„Tänane otsus on selgelt seotud ka seniste kohtuotsusega, mille aluseks olid pigem formaalsete nõuete mittetäitmine, mitte sisuline õigus saada laen riiklikult hüvitatud,“ sõnas EÜLi aseesimees Monika Maljukov.
EÜLi hinnangul on oluline rõhutada, et õppelaenu hüvitamise eelnõud ei seotaks kõrgharidusreformiga, kuna nende eesmärgid on erinevad. „Esimese puudutab minevikku ja ühe kindla rühma tudengite rikutud õiguste taastamist. Teine aga keskendub õiglasemale ja kvaliteetsemale kõrgharidussüsteemile tulevikus,“ selgitas Maljukov.
Liit ootab, et riigikogu teeks valitsusele ülesandeks analüüsida senist õppelaenu süsteemi ning esitada vastavad ettepanekud juba koos uue õppetoetuste süsteemi eelnõuga. „Õppelaenude hüvitamine on senini korvanud tühimikku, mis on tekkinud õppetoetuste süsteemi puudulikkusest. Seega on riigikogul oluline ülesanne täita tudengite õpingutele pühendumist takistav lünk sotsiaalsetes tagatistes,“ ütles Maljukov.
Sisuliselt on lõpule jõudmas protsess, mis algas 2009. aasta sügisel, mil õpetaja Mirjam Tinno asus Eesti üliõpilaskondade liidu toel kohtuteed. Selle käigus otsustas Tallinna halduskohus 2010. aasta jaanuaris, et riik peab jätkama õpetajale õppelaenu hüvitamist hoolimata sellest, et riigikogu otsustas mullu rahapuudusel riigitöötajate õppelaenude tagasimaksmine lõpetada. 2010. aasta veebruaris tegi EÜL riigikogule ettepaneku seadust muuta.
