„Meie kõigi ühine probleem on inimeste vähesus,“ ütles Lauristin Delfile pärast teisipäeval Riias toimunud esitlust. „Meil on ühine probleem ja see on meie kõige suurem väljakutse. Rahvastiku vähenemine kummitab meid ja lätlasi painavat ning ka Leedus on väljarändajate arv suur.“

Ametliku rändestatistika järgi lahkus aastatel 2000 kuni 2009 Eestist 31 893 inimest, Lätist ja Leedust on see oluliselt väiksem näitaja. Ainuüksi 2009. aastal lahkus Leedust ligi 22 000 inimest, Lätist 7388 ning Eestist 4647 inimest.

Seetõttu leiab Lauristin, et meil on põhjust omavahel rääkida ja leida lahendusi. Oleks vaja leida ja määrata, mis oleks see elukvaliteet, mis oleks noorte jaoks atraktiivne, et nad jääksid oma kodumaale.

Lauristini sõnul oli Lätis toimunud inimearengu aruande esitlusel keskpunktis koostöö teadlaste vahel. Ta rõhutas uurimistulemuste võrdlemise tähtsust, mis võimaldav välja tuua eri poolte tugevad ja nõrgad küljed ning aitab leida lahendusi.

Rääkides inimarengu aruandest, ütles Lauristin, et vaadelda tuleb tegelikult kogu Läänemere maade regiooni. Ta avaldas lootust, et tulevikus tekkib Läänemere maade arengut uuriv keskus ja uuritavate riikide ringi õnnestub laiendada Põhjamaade, Saksamaa ja Poola osaluse arvel.

„Kui me tunnetame hästi oma miinuseid, siis meil on ka võimalusi ja ressurssi, mis on kasutamata, selleks ongi vaja omavahel neid asju arutada. Kõikide väikeste riikide häda on see, et hakkab tekkima monopol — arusaamade monopol, ideede monopol, poliitiline monopol.“

Pikkadeks aruteludeks Lauristini sõnul Riias ja Vilniuses hetkel veel aega ei olnud ja lahendusi esile veel ei kerkinud.

Kui Eestis võis inimarengu aruande esitlusel jääda mulje, et tegemist on Eesti edulooga, siis Lätis ja Leedus ei saanud eestlased esineda kiidukukkedena. Esitluse häälestus ei olnud selline, et näidata, mis eestlastel on hästi läinud.“ Lauristini sõnul oli inimarengu aruandes protsesside mõtestamisel märkimisväärne panus Leedu autoritel.

„Leedus kõlasid kõik asjad Leedu autorite suust,“ märkis Lauristin esmaspäeval Vilniuses presidendilossis toimunud esitluse kohta. Lätis toimus esitlus akadeemilises keskkonnas Läti ülikoolis.

Üheks põnevamaks küsimuseks kujunes Riias aga Läti parlamendivalimistejärgne poliitika.

„Poliitikapeatüki autorid võisid üsna rahulolevalt öelda, et nende analüüs leidis kinnitust selles, mis praegu Läti valimistel toimus,“ märkis Lauristin ja lisas, et see on tõestuseks sellele, et teooriast ja sotisaalteadlaste uuringutest on kasu ka praktikas.

Eesti Koostöö Kogu eestvedamisel ilmus “Eesti Inimearengu Aruanne“ — Inimarengu Balti rajad: muutuste kaks aastakümmet, mida esitleti Eesti Rahvusraamatukogus 5. septembril.  

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena