Justiitsministeeriumi järgmise aasta prioriteedid on riigi õigusabi ja kohtumenetluse kiirendamine
Justiitsminister Kristen Michali sõnul on neile valdkondadele järgmisel aastal plaanitud 3 835 000 eurot, mis on ligi kolmandiku võrra enam kui käesoleval aastal, teatas justiitsministeerium.
„Tänu sellele muutub õigusabi abivajajatele kättesaadavamaks ja ka kohtumenetluse kiirus paraneb. Kui seni on näiteks tsiviil- ja haldusvaidlustes riigi õigusabi antud vaid viiel protsendil asjadest, siis tuleval aastal on see osakaal veerand kõigist menetlustest. Lisaks eraldatakse raha õigusabile piiriülestes elatisasjades. Arvestades tänast olukorda, kus üha enam lapsevanemaid on pärit eri riikidest, on see oluline samm edasi, “ ütles Michal.
Minister märkis, et enam tähelepanu pööratakse ka tähelepanu esmasele õigusnõustamisele nende inimeste puhul, kes on vähekindlustatud või lihtsalt ei tea, kuhu oma murega pöörduda.
„Sel aastal läks edukalt tööle ministeeriumi ja juristide liidu koostöös loodud õigusabiportaal www.juristaitab.ee. Järgmisel aastal kavatseme selle kõrval pöörata rohkem tähelepanu ka inimestele, kel pole võimalust või soovi otsida õigusnõu interneti teel. See laiendab tasuta juriidilise nõu võimaldamist neile, kes seda vajavad ja kellel ei ole rahalisi vahendeid kohe tasulist õigusnõu saada. Oleme eelarvesse selleks ette näinud 85 000 eurot, mis on senisest kolm korda rohkem,“ rääkis Michal.
Tähelepanu väärib ka Eesti kohtuekspertiisi instituudi eelarve kasv 380 497 euro võrra. „Selle abil kõrvaldame praegu uurimisi aeglustavad pikad DNA-analüüsi järjekorrad ja kiirendame seeläbi eeluurimist,“ ütles Michal.
Kohtumenetlust aitavad kiiremaks muuta ka järgmisel aastal kohtutes rakenduvad võimalused helisalvestada kriminaalasjade üldmenetluse istungid.
„Kuna tänu sellele vähenevad vaidlused protokollide täpsuse üle, siis aitab see ühe sammuna saavutada üht justiitsministeeriumi ja kogu valitsuse lähiaastate tähtsat eesmärki: kohtumenetlus peaks ühes astmes lõpule jõudma kõige rohkem saja päevaga,“ ütles minister.
Kohtutesse paigaldatakse järgmisel aastal Šveitsi riigi abiprogrammi toel ka uued videokonverentsiseadmed, mis võimaldavad täna transpordilogistikale kuluvat kohtunike ja nende abiliste ressurssi paremini kasutada sisulise töö tegemisele.
„Järgmise aasta eelarve puhul on olulisteks märksõnadeks veel uus Jõgeva kohtu- ja politseimaja, mis valmib järgmisel aastal, ning edenemine uue Tallinna vangla projektiga. Riigi Kinnisvara AS-il on valitsuse heakskiit vangla rajamiseks vajaliku maa ostmiseks Rae vallas ja jätkamine projekteerimistöödega,“ lisas Michal.
Ministeeriumi kantsler Margus Sarapuu täiendas, et eelarve suureneb 1 220 559 euro võrra ka täiendavate valdkondade ületoomise tõttu justiitsministeeriumi alla.
„Järgmisest aastast on meie pädevuses kogu intellektuaalse omandi valdkond, mille arendamisel on oluline roll Eesti konkurentsivõime suurendamisel. Lisaks tuleb justiitsministeeriumi alla karistusregister, mille puhul on olulisteks märksõnadeks andmevahetus Euroopaga ja registri avalikkus,“ rääkis kantsler. „Samal ajal läheb rahandusministeeriumi haldusalasse kohtute raamatupidamiskeskus, mis on järjekordne samm riigi tugiteenuste tõhusamaks muutmisel.“
Et väärtustada isikute põhiõigusi ja tutvustada põhiseaduslikke väärtusi, tähistatakse koostöös erinevate asutustega mitmete avalike ja teaduslike üritustega järgmisel aastal Eesti Vabariigi põhiseaduse kahekümnendat aastapäeva.
Mais-juunis toimub Tallinnas mainekas Euroopa õiguse alane konverents. „Esimest korda peetakse Euroopa õigusega tegelevate juristide ühendusi koondava organisatsiooni FIDE kongress uues liikmesriigis ning justiitsministeerium katab selle kõrgetasemelise ürituse kuludest osa, selleks kulub 58 285 eurot,“ selgitas Sarapuu.
Eesti kohtuekspertiisi instituudi (EKEI) osas võib veel välja tuua ülemineku automatiseeritud andmevahetusele Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, mis toimub PRÜM-lepingu raames – DNA ja sõrmejälje registrid saavad korrastatud ja struktureeritud. See tähendab, et edaspidi on võimalik kuriteopaigalt leitud DNA või sõrmejälgede tuvastamiseks saada infot kõigilt teistelt Euroopa Liidu riikidelt ning kuna järjest enam kuritegevust on rahvusvaheline, muutub sedasi ka kurjategija avastamise tõenäosus suuremaks.
Kavas on ka IT-ekspertiiside metoodika rahvusvaheline akrediteerimine 2012. aasta lõpuks.
Tallinna tehnikaülikooli ja EKEI koostöös luuakse Eesti küberturvalisuse kompetentsikeskus, mille eesmärk on edendada küberkriminalistikat ja võidelda küberkuritegevuse vastu. Selle raames luuakse magistriõppeprogramm spetsialistide koolitamiseks. EKEI osaleb programmis koolituskeskusena riigi- ja õiguskaitseametnikele.
