Tööandjad naudivad loosungit "kui ei meeldi, siis tõmba uttu!"
Oluline märk firma sisepoliitika kohta on töötajate püsivus. Kui on näha, et ettevõte pidevalt uusi töötajaid otsib, siis midagi peab seal mäda olema. Praeguses olukorras on küllalt inimesi, kes ei saa nii väga valida, kuhu minna, sest sissetulekut on hädasti tarvis ja nii kannatataksegi kohati ebainimlikke tingimusi.
Üks minu tuttav töötas ühes kaubandusketis, mis end meie turule jõudsalt sisse on söönud. Seal oligi kasutusel kurikuulus meetod, et kui ei meeldi, siis kõnni minema. Siis ei olnud vahet, kui sulle ei sobinud, et sinu iganädalane puhkeaeg jääb lühikeseks või tööpäevad on üle 12 tunni ning ületundide eest ei maksta, nagu lubatud - kõnni minema, kui ei meeldi! Ega nendepoolset lepingu rikkumist pole, sest lepingu järgi töötad sa nagunii miinimum palga eest ja kõik muu on siis "lisatasu". Sellist palga märkimist on kahjuks kasutusele hakanud võtma nüüd ka teised ettevõtted.
Samuti tean juhust, kus Lõuna-Eestis ühe piirkonna juht otseselt ähvardas töötajat, et kui see ikkagi nõuab töölepingu lõpetamist tööandja rikkumise tõttu, siis esiteks ei anna tema välja vajalikke pabereid, ta teeb ta maatasa ja hiljem on raske sellel inimesel selles piirkonnas tööd leida. Asi tipnes veel sellega, et too teatas üleolevalt, et kuna tal on teine inimene ka kontoris, siis jääb sõnade seis kaks ühe vastu. Inimesele tehti ikka selline peapesu, et ta võttiski selle avalduse tagasi ja leping lõpetati "poolte vahelisel kokkuleppel". Samamoodi on lahkunud sealt ka teised töötajad riburada pidi.
Suhteliselt sage on probleem ka palgaga - kuidas on kirjas lepingus ja kuidas tegelikult makstakse. Mõnes kohas võidki oma palgalehte ootama jääda. Pooltel juhtudel ei kõlba sealsed andmed millekski, sest on puudulikud või "pastakast välja imetud". Aga mida sa virised, said ju oma palgalehe, mis sellest, et see kõlbab ainult tualetis kasutamiseks.
Üks tuttav veab praegu toitu laiali - nii kojuveod kui ka asutustele. Reaalselt peaks olema lõunasöögi ringidel kolm autot, aga kuna keegi ei taha miinimumpalgaga kahe vahetuse tunde sõita, on ta momendil jälle üksi. Reaalselt on võimatu siis jõuda igasse kohta õigel ajal, kui sa pead olema kolmes kohas korraga. Siis muidugi asutused pahandavad ja dispetšer tõstab häält, kui tuletada meelde, et kuule, ma teen kolme inimese tööd. Aga järgmisel päeval ikka kliendid ootavad.
Ilmselt kohti, kus töö on raske ja tegelikult palk selle eest liialt väike, on küllaga. Aga paljudes kohtades siiski leidub inimesi, sest kohustusi on palju ja parem nigel sissetulek kui üldse mitte midagi. Osad kohad on aga sellised, kus lisaks orjatööle ja väikesele palgale lisandub ka psüühiline terror või täiesti ebaeetiline sisekliima. Sinna on ilmselt töötajaid juba raskem leida. Nad küll käivad, aga võimalusel lasevad kõik jalga.
Ei ole normaalne, et siis need kõrgemad bossid ennast alamate peal välja elavad, sageli võib pingeline olukord või kesine töötulemus tuleneda hoopis nende endi oskamatusest asja juhtida. Töenäoliselt võisid nad magusama koha peale saada ju läbi tutvuste, jagamata asjast suuremalt midagi.
Oluline on siiski see, et töötaja saaks töötada suhteliselt stressivabas olukorras. Samuti oleks aeg võtta suurema luubi alla need ettevõtted, kus töötajaid mutta trambitakse ja sealseid ülemaid karistama hakata. Juba ammu on meil puudus ametiühingutest, kes asja haldaks. Ühelgi inimesel ei ole õigus teist inimest alandada ja terroriseerida, olenemata kui suur boss ta siis parasjagu on!