JUHTKIRI: Eurotsooni päästefondis osalemisele ei ole alternatiivi
Eile otsustas omapoolse garantii kahekordistamise ära ka Soome Eduskunta. Otsuse taga seisid valitsuse liikmeserakondadena ka sotsiaaldemokraadid ning Vasakliit, kes varem on abipakette üsna karmilt kritiseerinud.
Eestis on olukord selline, et põhimõtteliselt on Euroopa stabiilsusfondiga liitumisel siiski kolme parlamendierakonna toetus. Sotsid on nõudnud vaid vastava eelnõu juriidilist korrastamist ega ole EFSFi kui sellise vastu. Üksikud vastuhääled Reformierakonnast ja IRList kõlavad Gräzini, Leinatamme ja Juku-Kalle Raidi taoliste rahvameeste suust või üha põhimõttelisema isamaalasena esinevalt Tõnis Lukaselt.
Ainsana sõdib kava vastu aktiivselt Keskerakond, kelle tegevuse tõttu võib riigikogu valmistuda täna isegi öö läbi kestvaks venitamistaktikaks. Keskerakonna jaoks ei ole tegemist niivõrd maailmavaatelise vastuseisuga, kuivõrd opositsioonierakonnana poliitilist profiiti lõigata võimaldava manöövriga.
Stabiilsusfondi on lihtne nimetada debiilsusfondiks ning vastustada seda kurvid sirgeks -põhimõttel lausega “Miks peaks 800-eurose keskmise palgaga eestlane kühveldama raha lohakatele kreeklastele?” Tegelikult on siiski nii, et tegemist on üsna utreeriva mõttelaadiga, mida saavad endale lubada vaid need, kes reaalse majanduse käekäigu eest ei vastuta.
Loomulikult on kreeklased ise riigi maksuvõimetuse äärele tõukamises süüdi. Häda on aga selles, et ühises majandus- ja raharuumis ei ole tegemist nende häda, vaid meie hädaga. Kui see kriis iseregulatsiooni teed lasta, tabab maailma börsidelt algav järellainetus paratamatult ka Eesti randu. Ja seda finantstsunamit ei ela meie tärkav majanduskasv tingimata üle.
Inimlikul tasandil tekitab mõte miljarditesse ulatuvast käendusest muidugi õõva. Paraku on see vähem halb variant võimalikest halbadest. Seetõttu on kindel, et riigikogu teeb EFSFile garantiide andmise otsuse ka ära, ükskõik, kas see sünnib tänase või homse päeva sees.
Pealegi ei ole EFSF ja 2013. aastal (viimasel ajal on räägitud ka varasemast ajast) alustav Euroopa stabiilsusmehhanism ESM kõlbulikud ainuüksi Kreeka pinnalhoidmiseks. Isegi kui Kreeka reformikava osutub seebimulliks ning see lippude lehvides pankrotti läheb (ajalehe Bild andmetel arvestab Saksamaa valitsus võimalusega, et see juhtub juba jõuludeks), on kahte E-d vaja eurotsooni usutavuse langusest tuleneva löögi pehmendamiseks.
