JUHTKIRI: Koolitoidust näljaseks jäävad lapsed ei sobi 21. sajandisse
Nagu Delfi juba oma 1. septembri juhtkirjas märkis, veedab gümnaasiumihariduse saav laps koolis neljandiku kogu vanuses 7-18 ärkvel oldud ajast. Seetõttu on ülioluline mitte ainult koolis pakutava õpetuse, vaid ka toidu kvaliteet.
Delfi, Eesti Ekspress ning Eesti Päevaleht on koolitoidu teemaga paaril viimasel nädalal tänuväärselt tegelenud. Nii lugejate kui ka meie reporterite abiga on selgunud, et koolitoiduga ei ole Eestis kaugeltki kõik korras. Varem on koolitoidu teemat kiiduväärselt tõstatanud mh president Toomas Hendrik Ilvese abikaasa Evelin Ilves.
Eilsest Eesti Ekspressist võisime lugeda, et koolitoitu vaaritades arvestavad paljud koolid ainult ühe mõõdetava näitajaga — kalorsusega. See aga viib selleni, et paljude laste koolitoit on ohtlikult ühekülgne. Formaalselt õige hulga kaloreid saab makaronidest ja ebamäärasest kastmest küll kätte, kuid tervislikkusest on asi kaugel. Mahedusest rääkimata.
Tänane Eesti Päevaleht toob lugejateni aga veel drastilisema näite Keilast. Omavalitsus lakkas seal toetamast koolilõuna maksumust. See aga on viinud olukorrani, mida 21. sajandi Eestis ei tohiks mingil juhul olla: koolisööklas on kaks järjekorda, üks rikkamate, teine vaesemate vanemate lastele. Esimesed saavad raha eest praadi-magustoitu, teised ainult suppi.
Linna pressiesindaja ja muud tegelased, kes seda süsteemi täna kaitsma on tõtanud, võiks püüda ette kujutada, mida tähendab selline segregatsioon laste jaoks, kel teatud vanuses niigi raske enesega hakka saada. “Rikaste ja vaeste köögil” ei ole kohta vähemalt põhikoolis, mis peaks kohtlema kõiki õpilasi nii võrdselt kui võimalik.
Nagu öeldud, ei ole olukord kaugeltki hea kõikides nendes koolides, kus lapsi vastavalt vanema rahakotile ei lahterdata. Õpilaste kurtmine koolitoidu teemal on lihtne tembeldada ärahellitatud võsukeste vanaks lauluks, aga kui lapsed kurdavad, et sööks isegi seda, mis on, aga seda ei ole piisavalt, on kuri karjas. Eriti puudutab see probleem suurte linnade suuremate koolide teismelisi õpilasi.
Koolitoit ei ole mänguasi, õpetavad õpetajad esimese klassi õpilastele enam-vähem esimese asjana. Sellest on aeg aru saada ka omavalitsusjuhtidel ning valitsusel.
