Viljandi maavalitsus: kollatõve raugemisest veel rääkida ei saa
Täna arutas Viljandi maavanema Lembit Kruuse juurde kogunenud maakondlik A-hepatiidi ennetuse töörühm seni tehtut ning koos Viljandi linna esindajaga arutati ühiselt võimalusi edasiseks tegevuseks, teatas Viljandi maavalitsus.
Maavanema sõnul pole nakatumisohtu, kui täita pidevalt hügieenireegleid. Samuti pole Kruuse hinnangul põhjust liigseks ärevuseks. "Tähtsaim on positiivsete käitumisharjumuste muutmine ning igapäevane järjepidev järgimine," sõnas Kruuse.
Haigestunuid on maakonnas tänase seisuga 58, neist 49 inimest elab Viljandi linnas, ülejäänud üksikjuhtumitena maakonna teistes, väiksemates omavalitsustes. Lisaks veel 13 haigestumist, mis on Viljandiga seotud, neist kaheksa Tallinnas, kaks Harjumaal, üks Tartu-, Rapla- ja Pärnumaal.
Kokku on Eestis terviseameti andmetel aasta algusest registreeritud 79 kollatõppe haigestumist. Möödunud nädalal lisandus Eestis kaheksa uut A-viirushepatiidi haigusjuhtu, millest kõik olid seotud Viljandimaaga.
Viljandi linna esindaja, abilinnapea Ardo Agasilla sõnutsi ollakse vajadusepõhiseks sekkumiseks valmis. "Kui riskid on objektiivselt hinnatud, siis sünnib ka abinõude plaan."
Sotsiaalsesse riskigruppi kuuluvate inimestega tegelevatele hooldustöötajatele on vaktsineerimisvõimalust juba pakutud. Samuti on SA Viljandi haigla vaktsineerinud esimesed võimalikud nakatunutega kokkupuutujad, sh kiirabitöötajad ja koduõed.
Inimesed, kes on valmis vaktsiinile raha kulutama, peavad esimese käigu tegema perearsti juurde. Perearst väljastab vaktsiini retsepti ning arstiga lepitakse kokku ka edasine tegevusplaan.
A-viirushepatiiti haigestumine on Eestis viimastel aastatel püsinud madal tasemel, enamik haigusjuhtudest on sisse toodud teistest riikidest: 2007. aastal registreeriti kümme, 2008. aastal 13, 2009. aastal 19 ja möödunud aastal kuus juhtu.
