"Nad ju ei usu enam sellesse, mida nad laulavad, ma ei usu, et nad usuvad, et see on see Eesti, mis neil siis südame põksuma pani. Seega olnuks selle reinkarnatsioon lihtsalt silmakirjalik ja ebasiiras, muud ei midagi," kirjutab Sepp oma Facebooki lehel. 

Sepp tunnistas, et kuulub nende inimeste hulka, kellele see üritus meeldis, kes seda kontseptsiooni toetas ja kes on tänini segaduses sellest, mida "Toomas Lepp ja Co" tal tunda käsivad.

Ta möönab, et Vabadusel laulul olid mõned lavastuslikud möödapanekud, aga kellel neid ei juhtu. "Kogu ürituse mastaapi ja ettevalmistusaja lühidust arvestades, on need üsna tähtsusetud üksikasjad," kirjutas ta. 

"Mis on põhimõtteline - see, et sellest päevast ei saanud taaskord kunstlik äng 20 aasta tagustest sündmustest, mis on nagu kohustuslike jõuludega - igaüks peab meenutama kui kange mees ta oli ja kui meelepärane Jumalale. No aitab, aitab, juba leian ma.

Kammerlikke, pidulikke, väärikaid üritusi oli sel päeval mitmeid, kuid miks mitte midagi ka neile, kes sellest ajast loevad vaid raamatust. Midagi vabadusest, mida ainult ei mäletata nagu Vabadussammas, vaid midagi, mida luuakse iga päev ja kõigi meie poolt," leidis Sepp. 

Evelin Sepal on  kahju, et esinejate valiku ümber on "kogu pask ventilaatorisse lastud. Ebaõiglane, rumal, pahatahtlik ja mis me sellest siis kõik nüüd võitsime - üks Eesti muusikaturgul tegutsev ettevõtja on lihtsalt korralikult täis tehtud."

"Palju õnne, kaasmaalased. Üks meie hulgast sai jälle kõrini pasa sisse tagasi veetud. Muidu hakkabki äkki Eesti muusikamaastikul liiga hästi minema," on Sepp pahane. 

Ta kinnitas lõpetuseks, et talle lauluväljakul meeldis. "Oli selline kaasaegne tunne, siemine vabadus tulla ja minna ja mitte kannatada kui ei meeldi."

Kuidas see lugu Sind tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena