Ühendriikides algas kohtuprotsess Vene kodanikust "surmakaupmehe" üle
Riiklik süüdistaja Brendan McGuire kinnitas oma avakõnes, et 44-aastase Buti hukutas tema ahnus, kui ta üritas salaagentidele müüa arsenali, mida viimaste sõnul oleks kasutatud USA kopteripilootide vastu Colombias, vahendab BNS.
Ent Buti kaitsja tõrjus neid süüdistusi, kinnitades omakorda, et mees lavastati süüdi kuritegudes, mida ta eales polnud toime pannud.
Pärast avakõnesid kuulutati protsessis välja vaheaeg kuni esmaspäevani.
McGuire alustas oma kõnet ajakirjanikke, jõuametnikke ja advokaate täis kohtusaalis pika relvanimistu ettelugemisega, mida But olevat üritanud Colombia mässulistele müüa.
„Sada maa-õhk raketti, 20 000 automaati AK-47, 20 000 kildgranaati, 740 miinipildujat, 350 snaipripüssi, 10 miljonit kuuli ja viis tonni lõhkeainet C4 (plastiid),“ osutas ta.
Süüdistaja sõnul uskus But 2008. aastal Tais toimunud kohtumisel, et ta üritab sõlmida tehingut FARC-i esindajatega ning et arsenali eesmärgiks on alla tulistada Colombia sõjaväge toetavad USA kopterid.
Tegelikult kohtus ta mitte Colombia mässuliste, vaid USA narkovastase agentuuri agentidega ning kohtumine oli keeruka ülemaailmse operatsiooni tulemus, mille eesmärgiks oli pikka aega maailma suurimaks „musta turu“ relvakaupmeheks peetava Buti lõksumeelitamine. Ta vahistati sel kohtumisel ning anti 2010. aastal Ühendriikidele välja.
But pole end süüdi tunnistanud ning kinnitab, et on aastaid pidanud vanade nõukogude transpordilennukitega lennutranspordiäri – aeg-ajalt transportides ka teiste inimeste relvi – ent pole kunagi relvatehinguid sõlminud.
Kaitseadvokaat Albert Dayan kirjeldas Buti vahistamiseni viinud operatsiooni, mille käigus toimusid kohtumised Curaçao saarel, Kopenhaagenis, Bukarestis, Moskvas ning lõpuks Bangkokis, usalduse petmiseks.
Dayani sõnul oli But oma lennundusäri lõpetamas ning alustanud kinnisvaratehingutega Moskvas. Kui salaagendid temaga ühendust võtsid, nägi But advokaadi sõnul võimalust müüa maha oma kaks viimast lennukit, ent väidetavalt polnud tal mingit kavatsust ega huvi relvatehinguks.
„Viktor ei tulnud kohale ega öelnud: „Ma tahan tappa ameeriklasi“,“ viitas Dayan.
Kohtus olid kohal ka Buti abikaasa ja teismeline tütar, kes istusid peamiselt vaikselt, kuulates kõrvaklappidest toimuva tõlget.
Protsess kestab vähemalt kuu lõpuni. Tunnistajate seas on Buti kunagine äripartner, kes tunnistas end süüdi ning teeb koostööd USA võimudega lootuses saada kergemat karistust. Samuti tunnistavad salaagendid – endised kurjategijad, kellele valitsus maksab selle töö eest suuri summasid.
Buti vahistamine ja väljaandmine vihastas Venemaad, kes on aastaid ärimeest kaitsnud, isegi pärast seda, kui ÜRO organ kehtestas mehele rahvusvahelised reisi- ja finantspiirangud.
But on tema kriitikutele tuntud „surmakaupmehena“ ning tema elu põhjal on Hollywoodis vändatud linalugu „Sõjajumal“ („Lord of War“), milles peaosa mängib Nicholas Cage.
Suur osa tema tegelikust eluloost on teadmata, ehkki Dayan ütles kohtus, et tema klient veetis kaks aastat nõukogudeaegses võõrkeelte tippakadeemias ning teenis sõjalise nõunikuna Aafrikas – see aga tähendab, et tal peab olema sidemeid sõjaväeluures (GRU), KGB-s või mõnes muus nõukogude eriteenistuses.
Advokaadi sõnul avas But oma õhutranspordifirma Nõukogude Liidu kokkuvarisemise ajal ning 30-aastaseks saades oli tal juba enam kui 30 transpordilennukist koosnev äri.
