Kultuuriministeerium: riigikontrolli süüdistus palgaraha kulutamisest ehitusele ei vasta tõele
Seepärast ei vasta kultuuriministeeriumi hinnangul tõele väide, et ministeerium kasutab palgaraha ehituse peale.
Ministeeriumist kinnitati, et ükski investeering kultuuriobjektidesse pole tehtud palkade arvelt, küll aga on investeeringute tulemusel paranenud töötajate töötingimused ning külastajad saavad rohkem ja kvaliteetsemat teenust. Investeeringutega seotud lisakulud ning objektide käivitamiskulud on riigieelarves ette planeeritud.
Riigikontrolli aastaaruanne väitis, et kultuuriministeerium investeerib suures mahus vahendeid uute hoonete rajamiseks, kuid teeb seda ebaotstarbekalt ja jätkusuutmatult ning kultuuritöötajate palkade arvelt. Riigikontrolli analüüs näitas, et ainuüksi viimasel viiel aastal ehitatud või renoveeritud kümmekonna suurema objekti finantseerimiskohustused ja täiendavad tegevuskulud, mis tänavu võtavad kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvest 3,3 protsent, nõuavad 2014. aastal prognooside kohaselt juba 12 protsenti eelarvest.
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja Toomas Mattsoni sõnul jääb tal kultuuriministeeriumi kommentaare riigikontrolli ülevaatele lugedes mulje, et üks räägib aiast ja teine aia august.
"Riigikontroll pole kusagil väitnud, et palkadeks eraldatud raha on kasutatud ehitamiseks. Seetõttu on kultuuriministeeriumi kommentaarid riigikontrolli aruande kontekstis esitatult selgelt eksitavad," märkis Mattson.
"Riigikontroll on oma aastaaruandes ja selle aluseks olevas auditis öelnud, et suured investeeringud toovad kaasa ka suuri tegevuskulusid ehitatud hoonete ülalpidamiseks. Nii majandamiskulu kui ka palgaraha tuleb riigieelarvest. See on riigikogu ja valitsuse otsustada, kui suur osa riigieelarvest kulutada investeeringuteks ning kui suur osa muudeks kuludeks, sh palgakuluks. Kui aga hoonete ülalpidamiskulud oluliselt kasvavad, kuid riigieelarve tulud ei kasva ja asutuste ülalpidamiseks pole võimalik rohkem raha eraldada, tuleb see raha võtta palgakulu arvelt."
