Peeter Jalakas: puudub mõistlik plaan kultuuriraha jagamisel
Praegu puudub selleks mõistlik plaan, mistõttu kulutatakse Jalaka sõnutsi kinnisvara peale ennekõige. „Kipub juhtuma nii, et kinnisvara peale kulutatakse „nui neljaks“ ning töötasudega saab mängida,“ märkis ta ning selgitas, et tihti on tegemist eurorahadega ning omafinantseering tuleb siis igal juhul tasuda, ent tuleks küsida, kas see kingitus mitte liiga kalliks ei lähe?
Siiski ei näinud Jalakas, et abi võiks olla ametiühingust, kellega on seotud pigem rida probleeme. „On tarvis avatud suhtlust ning mõistlikku plaani, kuhu raha kulutada,“ rõhutas ta.
Riigikontroll on oma aastaaruandes ja selle aluseks olevas auditis öelnud, et suured investeeringud toovad kaasa ka suuri tegevuskulusid ehitatud hoonete ülalpidamiseks. Nii majandamiskulu kui ka palgaraha tuleb riigieelarvest. See on riigikogu ja valitsuse otsustada, kui suur osa riigieelarvest kulutada investeeringuteks ning kui suur osa muudeks kuludeks, sh palgakuluks. Kui aga hoonete ülalpidamiskulud oluliselt kasvavad, kuid riigieelarve tulud ei kasva ja asutuste ülalpidamiseks pole võimalik rohkem raha eraldada, tuleb see raha võtta palgakulu arvelt.
Kultuuriministeerium teatas Delfile, et riigieelarvet reguleerivad mitmed seadusandlikud aktid ning investeeringuteks ettenähtud vahendeid ei saa kasutada palkade maksmiseks või vastupidi. Seepärast ei vasta kultuuriministeeriumi hinnangul tõele väide, et ministeerium kasutab palgaraha ehituse peale.
