Riigikontroll hindas metsanduse arengukava jätkusuutmatuks

Riigikontrolli hinnangul ei ole raiemahtude suurendamine kavandatud ulatuses kestlik, kuna 20–30 aasta perspektiivis ei ole ka praeguste raiemahtude juures looduskeskkonda ning metsasektori elujõulisust kahjustamata võimalik soovitud raiemahtu säilitada, samuti võib tulevikus tekkida puidu puudus.

Näiteks eeldatakse arengukavas, et järgneval 10 aastal tehakse riigimetsas lageraiet kuni kaks korda suuremal pindalal ehk senise 7300 hektari asemel kuni 15 000 hektarit aastas.

Riigikontroll auditeeris mullu riigimetsa majandamise jätkusuutlikkust ja tõdes, et senist raiemahtu ei ole riigimetsas võimalik pikaajaliselt säilitada, rääkimata selle suurendamisest.

Tulevikus võib tekkida puidu puudus

Riigimetsast lageraiete tegemise jätkumisel praeguses mahus väheneks järgnevatel kümnenditel märkimisväärselt raieküpsete metsade pindala paremates metsatüüpides ning muutuks oluliselt selle liigiline koosseis, halveneks ökoloogiline seisund ja väheneksid järsult raiemahud.

Sarnase järelduseni on jõutud ka metsandusee arengukavas, kus tõdetakse, et kavandatud raiemahu juures noorenevad oluliselt majandusmetsade männikud, kuusikud ja kaasikud. Näiteks väheneb 2040. aastaks kaks korda raieküpseks saavate männikute pindala ning suureneb kuus korda kuni 30aastaste männikute pindala.

Raieküpseks saavate männikute pindala oluline vähenemine tekitab tulevikus puidu puuduse, mis kahjustab oluliselt metsatööstussektori pikaajalist konkurentsivõimet. Seejuures suureneb raieküpseks saavates männikutes aastast aastasse soostuvate ja soometsade osakaal, kust kallist saepalki saadakse vähe ja kus raietingimused on pehme soomulla tõttu rasked.

Vältida tuleb kaitsealade muutumist eraldatud saarteks

Metsaelupaikade seisundi paranemiseks on vaja vähemalt tagada väärtuslike metsaelupaikade pindala püsimine ja elupaikadevahelise sidususe säilimine. Oluline on vältida kaitsealade muutumist eraldatud saarteks, mille võib tingida intensiivistuv metsade majandamine.

Raiemahtude suurendamisel ja majandusmetsa nooremaks raiumisel on vältimatu, et väärtuslike metsaelupaikade seisund halveneb veelgi.

Vaatamata probleemidele väärtuslike metsaelupaikade kaitsel ei ole metsanduse arengukava koostamisel analüüsitud, milline on raiemahtude suurendamise ning raievanuste alandamise mõju elupaikade seisundile ning kuidas kavatsetakse saavutada praegu halvas seisundis metsaelupaikade seisundi parenemine.

Arengukava näeb ette raiumahu suurendamist

Riigikogu kinnitas Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 tänavu veebruaris. Seal on kirjas, et riigi ja eraomanduses olevatest metsadest tuleks aastas raiuda 12–15 miljonit kuupmeetrit puitu ehk ligi kaks korda rohkem, kui raiuti 2009. aastal.

Arengukava koostajate hinnangul peaks kavandatav raiemaht jääma samasse suurusjärku iga-aastase metsa juurdekasvuga ning see ei tohiks vähendada metsade elujõulisust ega konkurentsivõimet.

Mullu raiuti 10,5 miljonit kuupmeetrit metsa, millest 3,3 miljonit kuupmeetrit ehk 32 protsenti raiuti
riigimetsast. Aasta varem raiuti 7,3 miljonit kuupmeetrit metsa, sellest 3,2 miljonit kuupmeetrit ehk 41 protsenti raiuti riigimetsast.