Eelmisel nädalal nakatus kollatõppe veel kümme inimest
Kokku on tänavu Eestis registreeritud 89 kollatõve juhtu, neist 81 on Viljandiga seotud. Viljandimaal on kollatõppe nakatunud kokku 67 inimest, neist vaid üks ei ole seotud Viljandiga, teatas terviseamet.
Tallinnas on kokku nakatunud 13 inimest, kellest kaheksa haigus on seotud Viljandiga. Raplamaal on kõik kolm haigusjuhtu seotud Viljandiga, Harjumaal kolmest kaks, Pärnu- ja Tartumaal on registreeritud üks A-viirushepatiiti haigestumine, mis on samuti Viljandiga seotud. Üheksas Viljandiga mitte seotud haigestumine registreeriti Lääne-Virumaal.
Haigestunud on kõikide vanusrühmade esindajaid: eelkooliealised- ja koolilapsed, üliõpilased, töölised, töötud, kodused ja pensionärid. Kõikide haigestunute lähikontaktsed on perearstide jälgimisel ja neile on soovitatud kaitsta end vaktsineerimise läbi.
Ühise levikufaktori väljaselgitamiseks on terviseamet küsitlenud põhjalikult kõiki patsiente ning kaasanud puhangu põhjuste väljaselgitamise ja likvideerimise arutelusse AS Viljandi linna veevärgi ja Viljandimaa veterinaarkeskuse töötajaid.
Erinevate asutustega koostöös on välja selgitatud, et veekaudne levik Viljandimaal ei ole tõenäoline. Toidukaudse leviku puhul pole ühist levikufaktorit õnnestunud välja selgitada.
Arvestades A-viirushepatiidi tekitajate head vastupanuvõimet väliskeskkonnas, võib kinnitada, et nakkus levib hetkel olmelisel teel. Peamiselt vahetul kokkupuutel haige inimesega või haigestunud inimese poolt saastatud pindade, esemete või toidu kaudu. Leviku piiramiseks tuleb kindlasti pesta korralikult käsi, eriti pärast tualetis käimist, enne söömist ja söögi valmistamist ning pärast mähkmete vahetamist. Vältida tuleks suupiirkonna puudutamist pesemata kätega.
Peiteaeg keskeltläbi üks kuu
Terviseamet tuletab meelde, et haiguse peiteperiood kestab 15 kuni 50, keskmiselt kuni 30 päeva. Haiguse kliinilisteks nähtudeks on väsimus, palavik, kõhuvalu ja oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks.
Haigestunud inimene on nakkusohtlik 1-2 nädalat enne haigusnähtude esinemist kuni üks nädal pärast kollasuse tekkimist. Viiruse eritumine väljaheitega lakkab üks nädal pärast kollasuse teket. Haiguse kulg võib olla ka asümptomaatiline, eeskätt lastel. Pärast kollatõve läbipõdemist kujuneb välja eluaegne immuunsus.
Kindlama kaitse A-viirushepatiidi vastu annab vaktsineerimine. Vaktsiini manustatakse kaks doosi 6-12-kuulise intervalliga. Immuunsus kujuneb ühe kuu jooksul 94-100 protsendil vaktsineeritutel pärast esimese annuse manustamist ja kõigil vaktsineeritutel pärast teise annuse manustamist. Immuunsuse kestvus pärast vaktsineerimist on vähemalt 25 aastat.
A-viirushepatiiti haigestumine Eestis on viimastel aastatel püsinud madal tasemel, enamik haigusjuhtudest on sisse toodud teistest riikidest: 2007. aastal registreeriti kümme juhtu, 2008. aastal 13, 2009. aastal 19 ja 2010. aastal kuus juhtu.
Viimane suurim kollatõve puhang oli 1993. aastal Sõmerus, kus haigestus A-viirushepatiiti 614 inimest. Puhangu põhjustajaks oli tookord saastunud joogivesi.
