Riigikogulane: ime veel, et Narva-Jõesuu plaaži öösiti üle riisuma ei hakata!
Allik ütles riigikogu infotunnis peaminister Andrus Ansipilt aru pärides, et suur osa Narva-Jõesuu uuemaid maju juba niigi Venemaa Föderatsiooni kodanikele tegelikult Eestis registreeritud juriidiliste isikute kaudu.
„Mis on sellise olukorra kaitsepoliitiline mõte ja kas te oleksite nõus kogu Narva-Jõesuu üldse sellest nn piiritsoonist välja arvama?“ küsis Allik ning jätkas: "Aga võib-olla on kogu piiritsooni kontseptsioon üldse mingi nõukogude aegne relikt ja kaitses ehk midagi Esimese maailmasõja ajal, aga mitte paraegu? Ime veel, et Narva-Jõesuu plaaži öösiti üle riisuma ei hakata!"
Ansip vastas, et ta liberaalina ei saagi väga aru taolistest müügipiirangutest ja ma kaldub ka jagama seisukohta, et tegemist võib-olla reliktiga ning tema silmis ei ole välistatud, et taoline relikt kõrvaldada. „Kuid seda otsust tuleb põhjalikult kaaluda, sest teame, et ka kohe teiselpool piiri Venemaa Föderatsioonis alles kitsendati neid kitsendusi,“ märkis peaminister.
Valitsus võttis hiljuti vahetult enne kolmandat lugemist tagasi kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eelnõu.
2003. aastal, kui Eesti sõlmis Euroopa Liiduga liitumislepingu, siis ta sai omale ka erandi põllumaa ja metsamaa müügi piirangute kehtestamiseks ja see erand rakendati lisaks Eestile ka veel Lätile, Leedule ja ka Tšehhile, Slovakkiale, Poolale ja Ungarile. Nüüd on selle erandi toimeaeg läbi saanud ja see erand tuleb ka Eesti seadustest kõrvaldada. Maaelukomisjonist lisati sellele eelnõule säte, mis puudutab, mitte ainult Euroopa Liidu liikmesriikide, Euroopa majandusruumi riikide elanikke ja ka OECD liikmesriikide elanikke, vaid nendest organisatsioonidest väljapoole jäävate riikide kodanike õigust maad osta ja see parandus ei puudutanud mitte ainult põllumaad ja metsamaad, vaid ta puudutas ka riigikaitselisi aspekte. valitsuse motiiv eelnõud tagasi võtta oligi eelnõu seotud siis nende riigikaitseliste aspektidega, selgitas Ansip.
