Euroopa Komisjoni teatel polnud 55 protsenti Euroopa Liidu 15 praeguse ja 10 tulevase liikmesriigi elanikest kuulnud Euroopa Tuleviku Konvendist, kes lõpetas juulis 16 kuud kestnud töö EL-i põhiseadusliku leppega.

Neli inimest viiest aga leidsid siiski, et enne põhiseaduse vastuvõtmist oleks vajalik või kasulik korraldada referendum.

“Konvendi töö on laiemale avalikkusele vähe teada,” ütles Stefaan de Rynck, Euroopa Komisjoni esindaja institutsionaalse reformi küsimustes.

“Parim viis seda muuta on avaliku debati korraldamine liikmesriikides.”

Põhiseaduslikku lepet arutatakse oktoobri keskel algaval Euroopa Liidu valitsustevahelisel konverentsil.

Mõned EL-i väikeriigid, teiste hulgas Portugal, Iiri ja Taani, kavatsevad korraldada rahvahääletuse. Briti valitsus lükkas referendumi üleskutse tagasi, öeldes, et suur osa põhiseaduslikust leppest on ainult olemasolevate lepete korrastamine.

Kõige rohkem informeeritud olid kreeklased, kellest 80 protsenti olid Konvendist midagi kuulnud. Nimekirja lõpus olid inglased 25 protsendiga.

Rootsis, kus septembris korraldatakse referendum ühinemise üle EL-i valuutaliiduga, ei teadnud Konvendist midagi seitse vastanut kümnest.

Küsitlus korraldati 23.-29. juunini, kohe peale seda, kui põhiseadusliku leppe projekt esitati Thessalonikis Euroopa Liidu liidritele, ning hõlmas 25 riigis enam kui 25.000 inimest.