Kõlvart lükkab ümber Randpere sõnad, et Tallinnas saaks kohe õpetajate palku tõsta
Kõlvart selgitas, et pealinna munitsipaalharidusasutustel on eelarve kasutamise õigus saja protsendi ulatuses volikogu kinnitatud aastaeelarvest, kusjuures koolide eelarve kulu ja jaotuse on kinnitanud koolijuhid. Sama kehtib ka lasteaedade ja huvikoolide kohta, vahendas Raepress Kõlvarti sõnu.
Tallinnas makstakse kõigile riigieelarvest palka saavatele õpetajatele Kõlvarti kinnitusel valitsuse kehtestatud pedagoogide alampalgamääradega võrreldes neli protsenti kõrgemat töötasu, seda alates 2009. aastast. „Riigieelarvelised vahendid tagavad pedagoogidele riigis kehtestatud alampalga maksmise,“ märkis Kõlvart. „Kui omavalitsus on otsustanud õpetajatele maksta kõrgemat töötasu kui riigis kehtestatud alammäär (linnaeelarvest kaetakse alammäärast kõrgema palga osa), siis on alatu ja vale süüdistada linna, justkui kulutataks riigieelarvelisi palgavahendeid muuks otstarbeks,“ sõnas Kõlvart.
Tallinnas on Kõlvarti kinnitusel noorempedagoogide palk vähemalt 633 eurot ehk 9897 krooni (riigis 608,18 eurot ehk 9516 krooni), pedagoogidel 670 eurot ehk 10 480 krooni (riigis 644,04 eurot ehk 10 077 krooni), vanempedagoogidel 766 eurot ehk 11 978 krooni (riigis 736,07 eurot ehk 11 517 krooni) ja pedagoog-metoodikutel 925 eurot ehk 14 464 krooni (riigis 888,88 eurot ehk 13 908 krooni).
„Fakt on, et õpetajate palgamäärade, palgafondi ja -tõusu eest on vastutav vabariigi valitsus ning lahenduse sellele saab tuua-pakkuda keskvalitsus, mitte kohalikud omavalitsused,“ tõdes Kõlvart. „Omavalitsuste suunas näpuga näitamine ei anna ega too lahendust õpetajate soovile, just nagu ei paku õpetajatele täna lahendust ka peaministri väljaöeldu, et gümnaasiume vähendades saaks õpetajate palk kasvada 30 protsenti.“
Abilinnapea hinnangul oleks peaministrist olnud riigimehelik riigikogu ees öeldut rääkida ka teisipäeval Toompeal õpetajate avalikul meeleavaldusel. „Kui peaministri ideaalis oleks Eestis 54 gümnaasiumi praeguse 224 asemel, siis ideaalis võinuks ka peaministril olla julgust tulla õpetajate ette ja öelda, et selleks, et tõsta õpetajate palka 30 protsenti, tuleb teist pooled vallandada-koondada,“ lausus Kõlvart.
„Kui peaminister ei muretse äsja õpetajahariduse saanud noorte pärast, kuna usub, et nad leiavad endale kindlasti koha, ning ei muretse ka nende pärast, kes koondatakse, sest usub, et keegi ei jää lihtsalt lageda taeva alla ja ilma peale –, siis meenub, et peaminister uskus ka 2008. aastal majanduskriisi olematusesse.“
Abilinnapea sõnas ka, et haridussüsteemi ei saa muuta kiirustades ega seda teha ainuüksi riigi raha kokku hoidmiseks. „Vastasel korral liigume sajandite tagusesse aega, kus haridus oli kättesaadav vaid valitutele.“
