Rahva teenrid: õpetajate probleeme süvendab Eesti iseäralik asustustihedus
Ajakirjanik Sulev Valneri sõnul võiks koolijuhtidel olla palka makstes suurem otsustusõigus, siis saaks väga headele õpetajatele maksta rohkem, et need tunneks end väärtustatuna. Samas oleks äsja kooli tulnud õpetajatel teadmine, et neil on kuhu tõusta.
Ajakirjanik Külli-Riin Tigasson ütles õpetajate palkadest rääkides, et noorempedagoogi palk on praegu 470 eurot kuus kätte, mis on piisavalt väike, et kahelda, kas väga heade eeldustega noored tõsiselt õpetajaks õppimist kaaluvad. Maal on Tigassoni sõnul elamiskulud madalamad ja seetõttu tunneb õpetaja end seal suhteliselt hästi. Sulev Valner ütles samas, et päris näljas ei ole ükski õpetaja. Palga ainuke funktsioon ei ole aga kuidagi ära elada, vaid ka tunnustada töötaja rolli. Tigasson märkis, et õpetajate roll noore inimese kujunemisel on suur, kui mõelda kas või, kuidas me endi kooliajast ja lapsepõlvest on õpetajad meelde jäänud.
Ajakirjanikud märkisid, et paljud õpetajad töötavad suure koormusega, seda ka selleks, et mõistlik palk kätte tuleks. Sulev Valner sõnas, et 1,5 koormusega töötades on palk veidi parem, aga seda on inimene ilma läbipõlemata võimeline tegema vaid mingi aja. Ta sõnas, et ühelt poolt võib õpetaja, kes teeb suure koormusega tööd südamega, läbi põleda, ja teiselt poolt pole suure koormusega töötava õpetaja, kes materjalidest läbi kappab, antud haridus selline, mida eeldame, et noor peaks koolist saama.
Vastukaaluks ülekoormatud õpetajatele on Eestis aga ka koole, kus õpetajad ei saa tunde täis. Külli-Riin Tigasson märkis, et on paratamatu, et hõreda asustuse tõttu on Eestis väikestes koolides vähe õpilasi, kuid samas peab neid alles jääma, sest ei saa eeldada, et lapsed mitu tundi kooli sõidavad. Tigasson sõnas ka, et viimasel ajal on sündivus tõusnud ning varsti läheb koolidesse taas rohkem lapsi ning sellega tuleb koolivõrgu reformi tehes arvestada.
Põhikoolid ja gümnaasiumid võiks ehk olla eraldi
Tigassoni sõnul on uuel õppekaval lastud minna isevoolu teed, gümnaasiumidele on esitatud nõuded, nagu mitu õppesuunda, ja kui gümnaasium nende täitmisega hakkama ei saa, siis peab see kinni minema, nii et alles jääb vaid põhikool. Selline olukord tekitab Tigassoni sõnul ohu, et vanemad võtavad lapse tollest põhikoolist ära ja panevad kooli, kus on ka gümnaasium. Nõnda tekib hariduslik kihistumine ja surve põhikoolide hääbumiseks.
Ajakirjanik leiab, et seda saaks vältida, kui gümnaasiumid ja põhikoolid oleksid lahus. Siis oleks Tigassoni sõnul saanud teha ka üleriigilise plaani, kus pandud paika, kus on põhikool, kus mõlemad. Sulev Valner rääkis aga oponentide argumentidest, et koolid lahutades võib juhtuda, et kumbki neist pole väga hea ja need jäävad kiratsema. Võimalik on siis ka, et koolid ei suuda pakkuda õpetajatele piisavat koormust, näiteks üheksa klassiga põhikoolis peaks õpetaja profiil olema väga lai või siis peaks ta leppima sellega, et koormus on väike.
Tigasson sõnas aga, et ideaalpilt ei saa olla, et koolid asuvad lastest väga kaugel. Näiteks ühes lehes avaldatud tabeli järgi poleks ideaalis Hiiumaal mitte ühtegi gümnaasiumi ja Saaremaal oleks neid kaheksa asemel kaks. Inimestele on sellisel juhul aga vaja näidata, et plaanitud muudatused on mõistlikud, need ei tee pere rahakotti tühjaks ja on pakkuda piisavalt ühiselamukohti.
