Vene parlamendisaadik ründas Gorškovi uurimise lõpetamise pärast Eestit
"Natsismi õigustamine on Eestis muutunud sedavõrd tavapäraseks, et gestaapo kaastöötaja Gorškovi kuritegude uurimise järjekordne lõpetamine ei ole isegi üllatav," ütles Margelov agentuuri teatel. Tema sõnul võivad kogu maailma allesjäänud natslikud kurjategijad "tulla välja oma urgudest" ning saada Euroopa Liitu kuuluvas Eestis "ohutu kondakondsuse". Margelov sõnas, et Brüssel ja Strasbourg ei pööra järjepidevalt tähelepanu "Eesti tempudele".
Ta avaldas imestust, et Ameerika Ühendriigid võtsid Gorškovilt kodakondsuse, Euroopa Liit aga, mille territooriumi läheduses kuriteod toime pandi, seda ei tee.
Margelovi sõnul "õitseb Eestis provintslik operetinatsism".
Natsikuritegude uurimisega seoses aastaid kaitsepolitsei huviorbiidis olnud gestaapo endine tõlk, Eesti kodanik Mihhail Gorškov pääses kriminaaluurimise alt, kuna vettpidavaid tõendeid tema osalemise kohta inimsusevastastes süütegudes ei õnnestunud leida.
Riigiprokuratuuri kinnitusel kriminaalmenetlus lõpetati, kuna kogutud tõendite põhjal ei saa välistada võimalust, et Valgevenes Saksa julgeolekupolitsei ja SD koosseisus töötas rohkem kui üks Gorschkowi või sarnase nimega isik. "Seega jääb üles põhjendatud kahtlus, et kriminaalmenetluse alustamise aluseks olevates dokumentides nimetatud isik ei ole Eesti Vabariigi kodanik Mihail Gorškov. Seda kahtlust ei ole võimalik kõrvaldada, sest kõik võimalused täiendavate tõendite kogumiseks on ammendatud, kõrvaldamata kahtlus tuleb aga kriminaalmenetlusseadustiku kohaselt tõlgendada kahtlustatava kasuks," märkis riigiprokuratuur.
Kaitsepolitsei ei kuulutanud Gorškovi kogu kriminaalmenetluse ajal kahtlustatavaks, küll aga võeti temalt ütlused tunnistajana.
Omaaegne riigi peaprokurör Jüri Pihl alustas juba 2003. aasta detsembris kriminaalmenetlust, et selgitada välja, kas Mihhail Gorškov oli seotud juutide hukkamisega Valgevenes Teise maailmasõja ajal. Uurimise eesmärk oli selgitada Gorškovi osalemist 1943. aastal Valgevenes toimunud inimsusvastastes kuritegudes.
Esimest korda kaaluti Tallinnas Pääskülas sündinud Gorškovi vastu kriminaalasja algatamist juba 2002. aastal, kui USA justiitsministeerium saatis Eestisse mehe minevikku puudutavaid materjalid. Ameeriklaste andmeil töötas Gorškov 1943. aastal Valgevene pealinnas Minskis Saksa salapolitsei gestaapo tõlgina. Konkreetselt seostati Gorškovi Slutski linnas toime pandud ligi 3000 juudi mõrvamise ja nende elukohaks olnud geto mahapõletamisega.
Kuna sakslastel oli toona suur inimeste puudus, kaasati hävitusoperatsiooni väidetavalt ka tavalised kontoritöötajad. Gorškov olevat seotud olnud ka ühe partisanidevastase operatsiooniga. Sõja lõpul Lõuna-Saksamaale lääneliitlaste poolele põgenikelaagrisse pääsenud Gorškov on ise gestaapos töötamist varjanud. Ta väidab, et teenis Teise maailmasõja ajal Eesti väeosas.
Nelikümmend aastat tagasi USA kodakondsuse saanud Gorškov naasis oma kodumaale Eestisse 2002. aastal, kui asuti tema võimalikke sõjakuritegusid uurima. Sama aasta suvel võttis Florida osariik Gorškovilt immigratsiooniametile valeandmete esitamise eest USA kodakondsuse.
Väidetavalt elab Gorškov praegu alaliselt Eestis.
