Õpetajate palgatase peaks olema keskmisest palgast viiendiku võrra kõrgem

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ja Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Sven Rondik sõlmisid täna ühisdeklaratsiooni, millega seatakse eesmärgiks, et täistööajaga töötava kvalifitseeritud õpetaja keskmine palgatase peaks täistööaja ulatuses olema 20 protsenti kõrgem riigi keskmisest palgast.

Eesmärgi saavutamiseks nähakse võimalusi koolikorralduse ülevaatamises. Koolikorralduse muutmisel lähtutakse põhjalikust analüüsist ning eesmärgist tagada igale õpilastele kvaliteetse hariduse kättesaadavus.

Ühisdeklaratsioonis ei ole eesmärgi täitmiseks ühtegi tähtaega seatud. Ainsana märgitakse, et kohtutakse vähemalt kord kahe kuu jooksul.

Minister Aaviksoo sõnul on ühiskonnas laiapõhjaline arusaam ja konsensus, et õpetajate töötingimused ja palgatingimused vajavad tõsist tähelepanu. „Õpetajate töötasu vajab tõstmist,“ lausus minister. „See arusaam on laiapõhjaline ja läbib kogu ühiskonda.“

Aaviksoo sõnul ei vaja tähelepanu mitte ainult õpetajate palga miinimummäärad, vaid ülevaatamist vajavad ka õpetajate töökoormus ja koolivõrk.

Minister tõdes, et seni pole pooled eelarvepoliitilistel põhjustel kokkuleppele jõudnud.

Omavalitused hoiavad kõrvale

Aaviksoo tegi terava märkuse kohalike omavalitsuste aadressil, kes pole läbirääkimistele suutnud välja saata inimesi, kel oleksid volitused läbirääkimisteks. „On sügavalt kahju, et nad pole vääriliselt osalenud ja omalt poolt panustanud,“ lausus ta.

Ka Rondik avaldas kahetsust, et kohalikud omavalitsused ei leidnud võimalust hariduse teemat käsitleda ega osalenud ka ühisdeklaratsiooni allakirjutamisel. „Vastutuse võtmine eeldab nähtavasti midagi muud kui seni tehtud on,“ rääkis ta ja lisas, et siiani on kohalikud omavalitsused osalenud läbirääkimistel ainult vaatlejatena.

Mis saab edasi?

Rondiku sõnul sõltub haridustöötajate edasine tegevus sellest, mida otsustab riigikogu õpetajate palkade osas. Ta rääkis, et 25. oktoobri õpetajate avalik koosolek, millest võttis täpsustatud andmetel osa ligi 2500 inimest, oli sissejuhatus liidu edasisele tegevusele.

„Tegime ka veel ühe pöördumise Reformierakonna ja IRLi saadikutele,“ rääkis Rondik. „Põhjendused ja info on kõigile teada ja riigikogu otsus võiks tulla positiivne. 0,56 protsenti riigieelarve puhul õpetajate palkadeks lisa leida, ei ole eelarve põhjalaskmine.“

„Võimalused on ja see on suhtumise küsimus,“ ütles Rondik. „Kui õpetajate töö on Eestis maailma tasemel, aga õpetajate töötasu ei ole isegi riigi keskmisel tasemel, kuidas me räägime siis hariduse prioriteedist.“

Haridustöötajate liidu ettepanekul tõuseks õpetajate töötasu alammäär uuest aastast 20 protsenti ning kahel järgneval aastal võrdselt 15 protsenti.

Võttes aluseks rahandusministeeriumi prognoositavat keskmist palka tõuseks nooremõpetajal töötasu alammäär 2014. aastaks 965, õpetajal 1022, vanemõpetajal 1168 ning õpetaja-metoodikul 1410 euroni.