Turumajandus jõuab ringiga piiratud tootevaliku juurde tagasi

Mina olen nö nõukaaja laps ja mäletan väga hästi, kui piiratud oli omal ajal tootevalik. Siiski-siiski - igal suuremal kohal oli oma piimakombinaat ja leivatehas, kust sai eri tooteid.

Mäletan ka seda, et väikestes külakauplustes oli põnev käia - seal oli ikka midagi teistsugust. Nüüd juba tean, et külapoes on müügil tõepoolest ainult põhiasjad ja ei midagi uut ja põnevat.

Kaupluste omatooted pole põhimõtteliselt halb asi, aga kindlasti aitavad need teisi tooteid välja suretada. Pigem on probleem muidugi suures ketistumises kui omatoodetes. Väikeseid sõltumatuid poode peaaegu polegi ja kui on, siis jäävad nad nii kalliks, et ei suuda varsti konkurentsis püsida. Suured ketid pole aga liiga suurest valikust huvitatud. Palju lihtsam on müüa vähem eri tooteid, aga suures koguses.

Naljakas, et isegi välismaal käies ei oskagi enam koju midagi kaasa tuua. Kõik peamised asjad on samad, mis meil kodupoodides, milleks siis neid üldse välismaalt kaasa tassida. Kurb.

Loomulikult saab nõudlikum tarbija häält tõsta ja valikut nõuda. Kui aga raha napib, ostad ikkagi vaikides odavamat ja mis valikut sa ikka nõuad. Raha dikteerib. Ei teagi, mida lahenduseks pakkuda. Ka minu rahakotile käivad näiteks peened öko-, loodus- ja muude sellist poodide hinnad igapäevaselt ikkagi üle jõu. Sealne valik jääb mulle kättesaamatuks.

Ehk on kellelgi mõni särav mõte, kuidas olukorda parandada?