FOTOD: Balti peaministrid arutasid Rail Balticu arengut

Eesti peaminister Andrus Ansip, Läti peaminister Valdis Dombrovskis ja Leedu peaminister Andrius Kubilius arutasid tänasel tippkohtumisel Balti koostöö strateegilised küsimusi. Kõne all oli Rail Baltic projekt, energeetika küsimused, ühise digitaalturu loomine ja kaitsekoostöö.

Rail Baltic projekti osas otsustasid peaministrid, et 2012. aasta lõpuks tuleb luua ühisettevõte, mis hakkab tegelema Tallinn-Pärnu-Riia-Kaunas-Varssavi 1435 mm kiirraudtee väljaehitamisega. Planeeritav projekt soovitakse ellu viia ja rahastada Euroopa Liidu 2014-2020 finantsperspektiivi raames. Peaminister Ansip rõhutas, et Rail Baltic lülitamisega Euroopa Liidu transpordialase infrastruktuuri põhivõrgustikku loob eeldused projekti finantseerimiseks valdavalt Euroopa Liidu vahenditega.

Peaminister Ansip nentis, et projekt ei ole oluline mitte ainult Eesti, vaid kogu regiooni jaoks. “Rail Baltic on meie riikide jaoks tähtis nii poliitilises kui majanduslikus mõttes. Eesti on viimase paarikümne aasta jooksul ühinenenud kõigi rahvusvaheliste institutsioonidega. Nüüd vajame Euroopaga siduvaid füüsilisi ühendusi.” Ansip lisas, et Rail Baltic on ambitsioonikas plaan, mille elluviimisega tuleb intensiivselt tegeleda. “Projekti elluviimiseks peame alustama ruumilise planeerimisega ja looma projektiga tegeleva ühisettevõtte.”

Ühtlasi nõustusid peaministrid, et olemasoleval taristul soovivad Balti riigid rahvusvahelise reisijateveo taastada hiljemalt 2016. aastaks.

Kõneldes ühise elektrituru arendamisest, avaldas peaminister Ansip lootust, et Läti ja Leedu ühinevad NordPoolSpot-ga esimesel võimalusel. Samas on selle eelduseks põhivõrguettevõtja täieliku sõltumatuse tagamine. Eesti on huvitatud, et Läti jätkaks kiirelt ettevalmistusi Eesti-Läti täiendava elektriühenduse rajamiseks. LNG-terminali osas tervitasid peaministrid Euroopa Komisjoni ettepanekut viia läbi vastav regionaalne tasuvusuuring.

Tuginedes Vihula tippkohtumise innovatsiooni arutelu järeldustele olid peaministrid ühel nõul, et Balti maad võiksid kujuneda elektroonilise asjaajamise ja e-valitsemise juhtregiooniks Euroopas. Balti peaministrite järgi peaks toimiv digitaalturg olema Euroopas rajatud 2015. aastaks. Peaminister Ansipi sõnul tuleb selleks EL tasandil kõrvaldada olemasolevad takistused. Muu hulgas tähendab see näiteks digiallkirja direktiivi täiendamist e-autentimise regulatsiooniga.