Niguliste annetamisega püüab valitsus kirikuisadelt välja lunida poliitilist toetust?
"Niguliste muuseumil on seni olnud hea koostöö kirikuga. Jaani kiriku remondi ajal toimusid siin Jaani koguduse jumalateenistused. Paavst Johannes Paulus II Tallinna-visiidi ajal peeti siin oikumeeniline jumalateenistus. Niguliste teaduritel pole midagi selle vastu, kui siin aeg-ajalt, näiteks jõulude ja lihavõtte aegu, toimuksid mõned täiendavad teenistused. Argisemal ajal näib puuduvat vajadus luterlike teenistuste pidamiseks Nigulistes. Kogudust ju enam pole ning linna teistesse luterlikesse jumalakodadesse – Jaani, Kaarli, Püha Vaimu, Mihkli ja Toomkirik – mahuvad kõik huvilised kenasti ära ning ruumi jääb ülegi. EELK võiks rahul olla sellega, et Niguliste teadurid tutvustavad ilmalikele inimestele religiooni aluseid ja ajalugu, kirikukunsti ja -arhitektuuri, sisendades huvi ja lugupidamist ka tegevkirikute suhtes," kirjutab endine Niguliste teadur Jüri Kuuskemaa ajalehes Pealinn.
Paraku tekib Kuuskemaal küsimus: milleks EELK-le Tallinna südames veel üks kirik, kui olemasolevadki on tihti tühjapoolsed? Hiljutises väitluses Vikerraadios (3. nov) sõnas EELK kantsler Viilmaa, et kogudust moodustada ei soovita, ning hoonet, mille aastased ülalpidamiskulud on 5 miljoni krooni ringis, EELK finantseerimisele võtta ei kavatseta, tahaks vaid teha kolm-neli täiendavat jumalateenistust aastas. Kohe mitte ei saa aru, miks sellisel juhul tõsta tühjast tüli kirikuhoone praeguse omandivormi pärast. Pole ju Tallinna Toomkirikki ametlikult EELK oma, vaid kuulub Tallinna linnale, ent funktsioneerib ilma probleemideta. Kui Niguliste puhul on praktiliseks vajaduseks tõepoolest võimalus kolme-nelja liturgia korraldamiseks aastas, võiks sõlmida koostöölepingu Nigulistet kui filiaali haldava Eesti Kunstimuuseumi ja EELK vahel. Olekski kogu lugu. Ei mingeid kohtuskäimisi ja advokaadirahasid enam.
"Miks EELK arvab, et omanikuks võib saada, ilma endale rahalisi kohustusi võtmata," küsib Kuuskemaa. "Meil on riik teatavasti 1920. aastast peale kirikust lahutatud ja riik pole kohustatud ülal pidama tegevkirikuid. Iseasi on muuseumiks muudetud kirik."
Kumb on antud juhul prioriteetsem, kas kirik või muuseum? Omandireformi aluste seaduses on öeldud, et hoonet ei pea tagastama, kui on tegemist olulise kultuuriväärtusega. Ja mis see Niguliste muud on kui oluline kultuuriväärtus, riigi rahadega üles ehitatud poolenisti kokkuvarisenud varemetest? Kahtlemata on taastamise käigus kiriku prioriteetsus asendunud muuseumi prioriteetsusega.
Üleandmine kultuuriministeeriumi algatusel EELK-le oleks sisuliselt riigivara loovutamine, kinkimine ehk annetamine. "Kas on see vajalik millekski enamaks kui mõningate algatajate hingeõnnistuse tagamiseks ning poliitilise kapitali kogumiseks valitsusele EELK ringkondades," küsib Kuuskemaa.
