EELK: meil pole Niguliste kiriku suhtes erinõudmisi

Kultuuriminister Rein Lang nentis tänasel riigikogu infotunnil, et valitsus ja ministeerium otsib võimalusi Niguliste kiriku ümber aastaid kestnud tüli lahendamiseks. Lang kinnitas ka, et lähtutakse ikkagi põhimõttest, et sõltumata hoone kuuluvusest jätkab Niguliste muuseum tööd oma praeguses vormis, ühtegi museaali sealt ära ei viida ja see paik on kasutatav ka kontserditegevuseks.

EELK konsistoorium  kinnitab, et ei ole kunagi esitanud eritingimusi või -nõudmisi Nigulistega seoses. "Niguliste kirik natsionaliseeriti nagu ka kõik muu kirikule kuulunud vara. Taasiseseisvumise algul esitas EELK konsistoorium taotluse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks. Selle avalduse alusel on EELK konsistooriumile ja EELK kogudustele tagastatud kõik kirikud koos sisutusega, pastoraadid, kirikumõisad, metsa- ja põllumaa ning kalmistud."

Seal, kus tagastamine ei osutunud võimalikuks, on riik maksnud kompensatsiooni. Niguliste hoone osas on olemas Tallinna linna vastava komisjoni korraldus, milles tunnistatakse Niguliste kinnistu osas õigustatud subjektiks EELK. Valitsus peab langetama otsuse, kas hoone tagastada endisele omanikule või tuleb maksta seaduse alusel kompensatsiooni, teatas konsistoorium.

KOnsistooriumi kantsler Urmas Viilma sõnul ei ole EELK omalt poolt nimetanud eelisvarianti, vaid otsuse peab langetama valitsus. "Oleme seda otsust oodanud peaaegu 20 aastat. Ülekohtune on süüdistada hoone endist omanikku selles, et ta soovib saada tekkinud olukorda lahendust, olge see siis milline tahes. Kui kultuuriministri sõnul on ettevalmistamisel leping hoone tagastamiseks, siis on loomulikult kirik huvitatud lepingu ühe võimaliku osapoolena läbi rääkima. Konsistoorium on väljendanud oma valmisolekut sellisteks läbirääkimisteks, kuid seda ei saa käsitleda soovina saada iga hinna eest Niguliste hoone omanikuks. Kui lepingu tingimustes kokku ei lepita, ei saa EELK lepingut aktsepteerida. Riik peab aga olukorra lahendama seaduse alusel, mis tähendab kiriku tagastamist või kompenseerimist. EELK konsistoorium on olnud kogu protsessis passiivses rollis ning on huvitatud lahendi saabumisest," lisab Viilma.

"Me rõhutame, et Niguliste puhul okupatsioonivõim keeldus 1945 Niguliste kogudust taasregistreerimast ja sundis koguduse ühinema Toomkogudusega. Kogudus oli alles, aga ta lõpetati võimude survel. Sellest lähtuvalt ei lastud ka kogudusel kirikut taastama hakata nagu sai teha Põltsamaa Niguliste kirikus, mis taaspühitseti 1953. Kui koguduse inimesed poleks päästnud neid varasid 1944 Tallinna pommitamisest ja oleks lastud alustada taastamistöid, oleks varem või hiljem võlvid katuse all. Kunstivarade säilimise fakt Eesti jaoks kultuuriväärtusena on selles, et koguduseliikmed päästsid need põlevast kirikust, mitte nende üleminekuaeg riigi okupatsioonivõimu valdusesse, kes need natsionaliseeris. Niguliste kunstimuuseum on loomulikult neid restaureerinud ja hoidnud hästi, kuid see on juba hilisem periood. Niguliste muuseumiks ehitaja polnud Eesti riik, vaid okupatsioonivõim, kes selle ise purustas," teatas EELK konsistoorium avalike suhete juht Arho Tuhkru.