Landsbergis: Euraasia liit on Venemaa katse taastada Nõukogude Liit
„Vladimir Putin teeb seda oma suurte poliitiliste eesmärkide nimel. Tulles võimule teatas ta: „Ma taastan Nõukogude Liidu.“ Võib välja mõelda erinevaid nimetusi ja väliseid vorme, aga asja olemus on selge,“ ütles Landsbergis intervjuus raadiojaamale Žinių Radijas Leedu Delfi vahendusel.
Landsbergise hinnangul ei õnnestu Euraasia liitu laiendada endise Nõukogude Liidu piirideni.
„Ma arvan, et Nõukogude Liitu ei taastata selles ulatuses, nagu ta oli, kui Venemaa laiendas oma piire, hõivates sõjas vallutatud maid. Ma arvan, et see tal ei õnnestu. Ilma igasuguse kahtluseta hakatakse kõiki agentuure kaasates rääkima, kui hästi kõik oleks. Kas tekib segadus või mitte, sõltub meie kainusest ja küpsusest. Meil on põhiseadus, mis ei keela mitte ainult ühinemist erinevate postsovetlike liitudega, vaid ka selliste ühenduste propagandat loetakse kuriteoks,“ ütles Landsbergis.
Mykolas Rėmerise ülikooli politoloogi Alvidas Medalinskase sõnul on Venemaa, Kasahstani ja Valgevene tolliliit majanduslikult kasulik ettevõtjatele, aga Euraasia liitu, mida need riigid luua üritavad, võib juba pidada mitte ühtseks majandusruumiks, vaid geopoliitiliseks projektiks ning seetõttu võib Leedu ühiskonna pettumine panna mõningaid poliitkuid kaaluma võimalust ka Leedu astumiseks sellesse liitu.
„Ilma kahtluseta võib Euroopa Liit sõlmida majanduslikud suhted Euraasia liiduga, kui Euraasia liidust saab selline parter, ja majanduslikult ei kaota me midagi, pigem võidame. Majanduslik tase on sama, mis tolliliidus. Kui asi selle juurde jääb, on majanduslikust seisukohast Leedu äril ükskõik. Praegu räägivad Vene poliitikud selgelt poliitilisest tasemest.
Praegu, kui Leedus on nii palju pettumust ja järelemõtlemist selle üle, mis on Euroopa Liit, et ta on samasugune kui Nõukogude Liit, algab mäng, milles mängivad kaasa Vene propaganda ja mõned poliitikud, kes ütlevad: „Te pettusite ühes liidus, me pakume teile teist, võibolla on see parem.“
Ma arvan, et hakatakse meelitama. Hakatakse meelitama lähimatel parlamendivalimistel ja Leedu sisepoliitikas – ilmuvad poliitilised jõud, mis kõnelevad selle liiduga soojade suhete või lähenemise poolt. Ei tohi unustada peamist momenti. Kui süveneda SRÜ riikide olukorda, siis on aru saada, et Venemaa avaldab neile pidevalt survet (majanduslikku, poliitilist, tekitatakse segadusi, kui vaja mõnda riigijuhti vahetada), millist Leedu ei koge isegi kõige hullemas Euroopa Liidus ega NATO-s. Venemaa poliitikas on füüsilise ja isegi sõjalise vägivalla element. Ma isegi ei kahtle, et see on olemas ka Euraasia liidus, aga seda ei tule ei Euroopa Liidus ega NATO-s,“ ütles Medalinskas.
