Tallinna linnaeelarve — „jalad maas“ või „jalad poris“?
Kõigil koduomanikel on võimalik Tallinnas taotleda järgmisest aastast maamaksu vabastust. Siinkohal pean vajalikuks meelde tuletada, et Tallinna kritiseeris 2010. aasta majandusaasta aruande pöördumises linnapea vabariigi valitsust, et maamaksuvabastusega jääb pealinn ilma 22,5 miljonist eurost. Ometi aga otsustas linnapea omal initsiatiivil maamaksu kaotada juba 2011. aastal, üks aasta varem kui Eesti riigis tervikuna.
Vastupidiselt linnapea kartustele linnaeelarve Tallinnas maamaksu kaotamise tõttu ei vähene. Vastupidi: linn hoopis prognoosib maamaksu laekumise 2,1 miljoni euro ehk ligi kümne protsendi suurust suurenemist. Peale selle, et nimetatud summa tuleb suures osas äriettevõtete maksimaalsest seadusega ettenähtud maamaksumäärast (maamaksumäär tõsteti 1,5 protsendilt 2,5-le), leidub hulgaliselt koduomanikke, kelle maamaksuvabastusega linnal kiiret pole. Täna ei saa maamaksuvabastust äri- ja sotsiaalmaal asuvad ligi 1500 korterit või kinnistut, 367 hooneühistut ning Raadiku ja Loopealse 1800 munitsipaalkorteri elanikud.
Linn aga ei kiirusta probleemi lahendama. Abilinnapea Taavi Aas on öelnud, et inimene, kes on notari selgitustele vaatamata ostnud korteri ärimaal, on selles ise süüdi ning linn ei saa siinkohal kuidagi aidata. Sama abitus seisus on linn ise OÜ Raadiku Arendusega sõlmitud lepingu tingimuste muutmise osas. Kinnisvarabuumi tipus sõlmitud lepingu kohaselt on iga-aastane rendikulu seitse miljonit eurot. Ühe ruutmeetri rentimise eest makstakse firmale 8,7 eurot, samal ajal kui keskmine Lasnamäe üürikorteri pakkumishind turul on 4,8 eurot. Ja säärane ülemaksmine jätkub tervelt järgmised 20 aastat.
Planeeritav dividenditulu linnaosalusega äriühingutest 2012. aastal on 8,12 miljonit eurot ehk ligi 50 protsenti rohkem kui tänavu. Selliste ettevõtete hulka kuuluvad Tallinna Vesi, Tallinna Soojus, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus ja Tallinna Tööstuspargid. Kas linn kavatseb oma esindajate kaudu äriühingute nõukogudes tuleval aastal survestada ettevõtteid dividende senisest rohkem maksma? Jäägu see hetkel oletuseks.
Linnavalitsus on ka jätkanud oma senist poliitikat linna sihtasutuste ja äriühingute osas. Sihtasutusele Tallinn 2011 on ette nähtud tuleva aasta tegevuskuludeks 700 000 eurot, olgugi et kultuuriaasta on lõppemas. Põhimõtteliselt ei tähenda sihtasutuse Tallinn 2011 jätkuv finantseerimine muud kui preili Sepa ja härra Mutli „soojal kohal“ hoidmist.
Lisaks on eelarvesse sisse kirjutatud ka uue sihtasutuse SA Keskkonnakogu tegevuskulud 40 000 eurot. Tegemist on organisatsiooniga, mille ülesanded on peaaegu üksühele maha kirjutatud Tallinna Keskkonnaameti põhikirjast. Rääkimata linnaisade lemmikust SA Tallinna Televisioon, mis järgmisel aastal neelab 2,41 miljon eurot. Mulle on arusaamatu, miks on taas vaja raha raisata arutule dubleerimisele ja näilistele enda poolt välja mõeldud vajadustele, mis ei kanna linlaste huvisid.
Selline poliitika viitab otseselt asjaolule, et linn kas ei suuda või ei taha ebavajalikke kulutusi tegelikkuses kärpida, ükskõik kui hädasti vajavad lisaraha linna teed või lasteaiad.
Lasteaedadest on räägitud küll, aga lastest ei saa üle ega ümber seekordki. Huvihariduse rahastamine väheneb aasta lõikes ligi kümme protsenti ehk 550 000 euro võrra. Tegemist on süveneva trendiga: näiteks võrreldes 2009. aastaga on huvihariduse rahastamine vähenenud tervelt 22 protsenti. Tasub ka meenutada, et linn kaotas eelmisel aastal ka erahuvihariduse rahastamise.
Ligi pool miljon eurot kulub igal aastal linnahalli peale, et kultuuriobjekt päris kokku ei kukuks. Olgugi, et abilinnapea Aas on juba pea kaks ja pool aastat korduvalt lubanud ehitustööde kohest pihtahakkamist, oleks aeg tõele näkku vaadata ja hakata otsima linnahallile uut investorit. IRL-i sellesisulise eelnõu on linnavalitsus kaks korda tagasi lükanud, põhjendades sammu läbirääkimiste kestmisega. Fakt on, et täna ei suuda abilinnapea isegi mitte orienteeruvat kuupäeva öelda, millal võiksid tööd linnahallis alata. Enesepetmise võiks ju ometi lõpetada.
Autor on Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees (IRL).
