Mitu last peab liikluses hukkuma enne, kui karistused karmimaks tehakse?
Teatud ametkonnad on endale võtnud eesmärgiks langetada liikluses hukkunute arvu vähemalt kolmandiku võrra. Olen nõus, et kõiki õnnetusi ei saa tõesti vältida, aga väga suur osa on meie enda teha. Kui võtta periood aasta algusest tänaseni, on liikluses hukkunud 87 inimest, seega ideaalselt võiks see number olla 58 ehk 29 tarbetud surma. Kusjuures 2010. aastal oli see number 74 ja aasta varem oli 95 hukkunut. Ilmselt võib arvestada seda, et selle aasta suured külmad ja libedad pole veel saabunud.
Peab tõdema, et jah, eelnevas nii väga midagi muuta ei saa. Mis aga mul konkreetselt harja punaseks ajab, on meie teedel ülbitsevad roolijoodikud. Neid jagub siiani ja ka tulevikus, sest pahatihti on nende karistused vaid sümboolsed, piltlikult patsutatakse õlale ja öeldakse, et ära enam tee ning sellega käib kaasa väike trahviteade.
Võib-olla tõesti on neid karistusi hakatud karmistama, aga ma leian, et need on endiselt liialt leebed. Mitu inimest peab see roolijoodik enne vigaseks sõitma, et ta ühiskonnast isoleeritaks? Sest minu jaoks võrdub roolijoodik potentsiaalse mõrtsukaga. Ta võib ju hinges hea olla ja tahtlikult mitte halba tahta, aga mida see loeb, kui tema juhitud masina rataste all leiab lõpu üks süütu inimelu?
Ammu on teada, et üldjuhul ei ole kroonilistele rooli ronivatele jotadele mingi probleem, kui neil juhtimisõigus on peatatud. Kui see on neil varem olnud, sõidavad nad ikka edasi. Ega ju seetõttu, et promill sees ja paber puudu, veel sõitmist takista. Siinkohal tulekski hakata neid pokri pistma.
Maksumaksja raha loobitakse niigi siia ja sinna, aga selle eest ma olen ka nõus maksma, kui sellised inimesed läheks vangi. Vähemalt ei peaks siis kartma, kas kõik lähedased inimesed ikka turvaliselt õhtul koju jõuavad.
Trahvid pole enam ehk kõige madalamad, aga tõsta on neid ruumi veel, ehk mõni võtab sellestki õppust. Ülejäänud aga tuleks isoleerida, sest nad sõna otseses mõttes on ohtlikud nii endale kui ka ühiskonnale. Tegelikult oleks täiesti ükskõik, kui nad ainult endale ohtlikud oleks - lasku käia, kuniks jõudu on. Peab tõdema, et ma südamest naersin, kui uudistest käis läbi, et kaks roolijoodikut üksteist öisest linnast leidsid - no jõudu!