Lugeja: olin täielik toitumisteooriate sõltlane!

Olen noor naine. Enda mehe arvates fanatt, veidi võõramate jaoks tüütu friik, kes oma lapsi ja meest piinab. Enda arvates lihtsalt pereema, kes viimastel aastatel on tõsisemalt mõtlema hakanud enda ja oma lähedaste tervise peale. Tahan, et minu lapsed, minu mees ja mina ise ei peaks mõne(kümne) aasta pärast kannatama valest toitumisest ning keskkonnamõjudest tingitud haiguste käes.

Olen läbi lugenud kümneid raamatuid ja tuhandeid veebilehekülgi. Olen vestelnud sel teemal mitmete asjatundjatega ja käinud isegi koolitustel. Kulutanud tohutult energiat, raha ja aega. Justnimelt kulutanud, mitte investeerinud, kuna lõppkokkuvõttes õpetas mind elu ise, aga mitte need koolitused ja raamatud.

Nende aastate jooksul jõudsin viljeleda nii toortoitlust, Atkinsi dieeti, paastumist, veregrupi dieeti, Levini dieeti, PH-toitumist jpm. Minu eesmärk ei olnud kaalu langetada, vaid omandada tervislikud toitumisharjumused ja tänu sellele ka vabaneda tervisehädadest. Enamik neist imedieetidest olid aga väga ajamahukad ettevõtmised. Paastumine oli muidugi omaette elamus, aga mingit kasutegurit sellest ei saanud. Ühestki neist.

Loomulikult jõudsid minuni ka igasugused Nitro FX ja GNLD toidulisandid ning MonaVie ja Vemma mahlad, mis kõik lubasid teha sada imet. Tegelikkuses oli ainus kasutegur see, et ma ei pidanud enam mõtlema, mida üleliigse rahaga teha ning sain endale mõne jonnaka müügimehe kraesse.

Hiljuti võtsin vastu otsuse, et mulle aitab neist toitumisteooriatest ja toidulisanditest. Kõik artiklid, mis räägivad, kuidas tervislikult toituda või milline toiduaine jälle Ameerika teadlaste (lubage naerda!) sõnul vähki tekitab, lasen lihtsalt sujuvalt mööda. Ei ava neid lihtsalt. Leian, et selliseid artikleid ei tohikski ilma asjatundja kommentaarita avaldada, kuna need võivad mõne inimese tervisele väga suure karuteene teha. Segadusse ajavad need nagunii.

Õppisin tänu nende teooriate praktiseerimisele oma organismi paremini tundma. Olen õppinud, et kui mulle hakkab ligi hiilima mingi tervisehäda, on mul mingist ainest puudus ning selle teadmisega on lihtne oma tervist korras hoida. Söön võimalikult palju värsket, üsna vähe liha ja loomseid rasvu ning joon päevas paar liitrit rohelist teed või vett. Ei tarbi valget suhkrut ja valget jahu. Ühtki vitamiini ega toidulisandit juurde ei võta. Toiduainete juures üritan võimalikult palju jälgida ka seda, et oleks mahetoodang. Lolliks end mahemärgi pärast ei rabele, aga kui on valida, siis võtan pigem mahemärgiga toote. Poolfabikaate ei tarbi.

Mis põhiline – ma ei muretse enam! Söön seda, mis maitseb ja olen palju õnnelikum. Usun, et just muretsemine ongi see, mis lõpuks need tervisehädad kaela toob. Hetkel oleme perega seisus, kus meist keegi pole poole aasta jooksul isegi nohus olnud! Varem oli pere pesamuna vähemalt kord kuus tõsisemalt haige. Mina usun, et see on mõistlikust toidust ja murevabast keskkonnast!

Teilegi, armsad lugejad, murevabamat elu! Kujundage oma toitumisteooria ja õppige tundma enda organismi. Põhiline: ärge mõelge üle!