Rahvusvahelise kriminaalkohtu assamblee presidendiks valiti eestlane
Rahvusvahelise kriminaalkohtu assamblee koosneb 120 riigist ning järgmisel kolmel aastal juhib selle tööd Eesti esindaja Tiina Intelmann.
Rahvusvahelise kriminaalkohtu (International Criminal Court, ICC) assamblee valis täna New Yorgis Eesti esindaja Tiina Intelmanni ICC liikmesriikide assamblee presidendiks. Järgmisel kolmel aastal juhib Eesti ICC liikmesriikide tööd ning suunab kohtu toimimist puudutavaid läbirääkimisi, teatas välisministeerium.
Välisminister Urmas Paeti sõnul peab Eesti järgmisel kolmel aastal tagama poliitilise toetuse kohtu tööle. „Kohtu tõhusaks toimimiseks on poliitiline toetus hädavajalik näiteks vahistamiskäskude täitmisel ja kohtu ülemaailmse kehtivuse saavutamisel,“ ütles välisminister.
Paeti sõnul võib rahvusvahelise kriminaalkohtu loomist pidada viimaste kümnendite üheks suuremaks läbimurdeks rahvusvahelises õiguses. „Kriminaalkohus on vahend, et hoida ära raskeid inimõiguste rikkumisi, rajada alus jätkusuutlikule rahule, edendada konfliktis kannatanud ühiskondade leppimist ja ülesehitamist,“ märkis Eesti välisminister.
Ta lisas, et niinimetatud Araabia kevade sündmuste taustal on vajadus rahvusvahelise kriminaalõigusemõistmise ja eriti rahvusvahelise kriminaalkohtu järele taas kord selgelt tõusetunud. „Ajaloos on mitmel puhul loodud ajutisi rahvusvahelisi tribunale, näiteks endises Jugoslaavias ja Ruandas toime pandud kuritegude üle kohtu mõistmiseks. Kuid nüüd on olemas toimiv rahvusvahelisel kokkuleppel põhinev alaline kohus,“ märkis ta.
ICC jurisdiktsiooni alla kuuluvad genotsiid, inimsusevastased kuriteod ning sõjakuriteod. ICC alustab menetlust, kui siseriiklikud kohtud ei ole võimelised või ei soovi nende kuritegude toimepanijaid vastutusele võtta. Kohus võib menetlust alustada ka ÜRO julgeolekunõukogu soovil. Vastavalt eelmisel aastal Ugandas Rooma statuudi ülevaatekonverentsil tehtud otsusele saab kohus alates 2017. aastast menetleda ka agressioonikuritegusid. Rahvusvaheline kriminaalkohus tegutseb Haagis. Kohtu 18 kohtunikku ja prokurör valitakse osalisriikide poolt.
