Vene ekspert: revolutsioon Venemaal oleks Eestile julgeolekuohuks
"Venemaal aset leidnud protestid näitavad, et sealse valitsemissüsteemi eluiga on ilmselt lühem, kui me arvasime. Samas saab seda reformida ainult rahva survel või siis reformib see end ise. Vägivaldne režiimi lõpp ilmselt ei ole kõige tõenäolisem variant," leiab Kasahstani päritolu ning alates 1997 aastast Peterburi ülikoolis loenguid pidanud Morozov.
Kuigi Morozov ei pea revolutsoooni Venemaal kõige tõenäolisemaks variandiks, leiab ta, et selline sündmus oleks Eestil julgeolekule tõsine löök. "Näiteks oleks Eesti poolt ilmselge, et takistataks Vene kodanike liikumist Eestisse, kui nende kodumaal asjad halvemuse poole minema peaksid. See oleks aga vältimatu ja kohene hoop Eesti majandusele," ütles Morozov viidates sellega Eesti majanduslikule sõltuvusele Venemaast.
"Pealegi saadaks see täiesti vale sõnumi Venemaa ühiskonnale, öeldes, et oma õiguste eest seistes olete te sulgenud ukse Euroopa Liidu ees. Eestile, kes on end alati reklaaminud kui väärtustepõhise välispoliitika ajaja, oleks see eriti lühinägelik käitumine," selgitas Morozov.
Morozov rääkis, et kuigi protestid ei tulnud talle erilise üllatusena, oli uskumatu nende ulatus. Professori arvates olid need väga hästi korraldatatud nii protestijate enda, kui ka võimude poolt. "Eks võimud on mõistnud, et üks asi on maha suruda paarsada liberalisti ning teine asi vastu hakata 60 tuhandele tänavale tulnud inimesele."
"Seni on võimud proovinud istuda vaikselt läbi kriisi, pakkudes justkui vastu tulles rahvale valimispettuste avastamise tunnistamist osades piirkondades, kuid samas jälle vallandanud ajalehtede toimetajaid, kes pettustest väljaannetes räägivad," rääkis Morozov, kelle arvates võib aga kriisi süvenedes Kreml veel otsustada protestijate vastu jõudu kasutada.
