JUHTKIRI: DASA sõuad, partokraatiasse jõuad
On omamoodi heldimusttekitavalt naiivne, kui lihtsalt paljastas Postimehes reformierakondlane Rait Maruste, kes on tegelikult riigieelarvest erakondade sihtasutustele raha kantiva eelnõu taga — oravate hall kardinal Rain Rosimannus.
Õigemini, Maruste naiivsus oleks heldimusttekitav, kui tegemist ei oleks niivõrd suure ja tõsise asjaga.
Riigikogu menetluses olev seaduseelnõu näeb ette, et niigi riigieelarvest kopsaka summa saavad parlamendierakonnad saaks riigieelarvest veel 900 000 eurot (14 miljonit krooni) aastas, mis jagataks erakondade ideoloogiat levitavatele sihtasutustele. Eriti sarkastiline on nonde sihtastustuste nimi eelnõus — “demokraatia arendamise sihtasutused”, lühendina DASA. Tegelikult on DASA-de riiklik rahastamine nüüdisaja demokraatiast väga kaugel ja eelnõu on oma küünilisuses hea näide selle kohta, kuidas meie poliitikute jutt kodanikuühiskonnast, kaasamisest ning muust arenenud ühiskonda kuuluvast on Eestis endiselt ainult sõnakõlks.
Kui riigil on üleliigset raha, siis võtaks selle kindlasti tänuga vastu hoopis meie vabakond, millesse mahub palju demokraatiat arendavaid ning kodanikuühiskonda edendavaid ühinguid, seltse ja liite. Nende rohujuuretasandil tehtav töö õpetab mh argumenteeritult väitlema, noorest peast valimistel osalema, oma õiguste eest seisma ja poliitikakujundamist mõjutama, hoides samal ajal silma peal korruptsioonil, hea valimistava rikkumistel ning teistel poliitika väärnähtustel.
Rosimannus ja tema erakond ongi oma eelnõuga nii eelmisest sajandist, et see tekitab külmavärinaid. Koos kehtiva valimisseadusega pürgib DASA-eelnõu ilmselgelt kahe eesmärgi poole: kindlustama, et parlamendis esindatud erakondade arv püsib võimalikult väike ning põlistama praeguste parlamendierakondade võimu. Kindlasti ei näe Rosimannus oma koduerakonda selles valemis pisikese opositsioonipartei, vaid pigem ikka siit igavikku valitseva erakonnana.
Kui Eestis üldse on praegu demokraatiaga probleeme, siis ei saa neid kindlasti lahendada sellega, et inimesed saadetakse neilt küsimata tasulistele (seda aga maksumaksja raha lükkamine erakondade sihtasutuste kaukasse praktikas tähendab) ideoloogiakursustele. Pealegi on eriti valimiste lähenedes väga raske tõmmata piiri “maailmavaate tutvustamise” ja valimispropaganda vahele, kuigi viimasega tegelemist DASA-de idee ette ei näe.
