Kohus mõistis Murru vangla eksjuhid täies mahus õigeks
Murru vangla süüasja osalised kuulsid esimese astme kohtu lahendit mullu septembri lõpus. Harju maakohus mõists siis Murru vangla endise juhi Gunnar Bergvaldi (37) ja endise osakonnajuhataja Raivo Põdra (38) õigeks süüdistuses, mis puudutasid riikliku järelevalve ebaseaduslikku tegemata jätmist, millega on teisele isikule põhjustatud raske tagajärg, vahendab BNS.
Bergvald jäi õigeks ka esimese astme kuriteo varjamise süüdistuses ning Põdra mõistis kohus õigeks narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses käitlemises. Samas tunnistas kohus Põdra süüdi esimese astme kuriteo varjamises ja tal tuleb kohtu otsusel tasuda 58 200-kroonine rahaline karistus.
Romeo Kalda tunnistati süüdi mõrvale kihutamises ja piinamises ning talle mõisteti liitkaristuseks kaheksa-aastane vangistus, mida suurendatakse talle varem määratud karistuse võrra. Kalda lõplikuks liitkaristuseks jääb eluaegne vangistus, mida mees varasemate süütegude eest kannab.
Mõrvas ja piinamises süüdi tunnistatud Sergei Sokolovskile mõisteti karistuseks üheksa aastat vangistust, millest loetakse kantuks eelvangistuses viibitud aeg kaks aastat, kuus kuud ja kaks päeva. Nii jääb Sokolovskil kanda kuus aastat, viis kuud ja 28 päeva vangistust ning ta vahistati otse kohtusaalis.
Juri Stupaki tunnistas kohus süüdi mõrvas ja mõistis talle karistuseks üheksa-aastase vangistuse. Praegu jooksus olev Stupak vahistatakse tema tabamisel.
Rene Vainik tunnistati süüdi mõrvale kaasa aitamises, kinnipeetava poolt narkootilise aine suures koguses valdamises ja pakendamises ning talle mõisteti liitkaristuseks üheaastane vangistus, mida suurendati talle varem mõistetud karistuse võrra ja tema lõplikuks karistuseks jääb eluaegne vangistus.
Vladimir Živolup tunnistati süüdi kehalisele väärkohtlemisele kihutamises ja talle mõistis kohus karistuseks kuus kuud ja 21 päeva vangistust, mis loetakse samuti kaetuks tema eelvangistuses viibitud ajaga.
Piinamises süüdistatud Andrei Tali mõistis kohus õigeks. Mõrvas süüdistatud Karol Lüki mõistis Harju maakohus mullu sügisel samuti õigeks.
Tallinna ringkonnakohus mõistis tänavu 5. mail Bergvaldi süüdi kuriteo varjamises ja mõistis talle rahalise karistuse. Kohus mõistis Bergvaldile rahalise karistuse 160 päevamäära ulatuses ehk 5654 eurot ja 40 senti. Kohus arvestas Bergvaldi rahalise karistuse tema 2005. aasta tuludeklaratsiooni andmete põhjal. Ka peab Bergvald ringkonnakohtu otsusel tasuma sundraha 417 eurot ja kaks senti.
Samuti mõistis ringkonnakohus Karol Lüki süüdi mõrvas ja karistas teda kuue aasta pikkuse vanglakaristusega. Lük peab kandma riigituludesse 695 eurot ja viis senti.
Rene Vainiku tunnistas ringkonnakohus õigeks kinnipeetava poolt narkootilise aine suures koguses valdamises ja pakendamises.
Ühtlasi mõistis ringkonnakohus riigilt Gunnar Bergvaldi kasuks 27.346 eurot ja 63 senti kaitsjale makstud tasu katteks. Murru vangla endisele osakonnajuhatajale Raivo Põdrale mõistis ringkonnakohus kaitsjale makstud tasu katteks 26.523 eurot ja 30 senti.
Muus osas jättis ringkonnakohus Harju maakohtu mullu septembri lõpus langetatud otsuse muutmata.
Seejärel jõudis kaasus riigikohtusse. Bergvaldi ja Põdra kaitsjad vandeadvokaadid Erki Kergandberg ja Aivar Pilv taotlesid riigikohtule esitatud kassatsioonkaebustes oma kaitsealuste õigeksmõistmist kuriteo varjamise süüdistuses.
Riigikohus leidis kolmapäeval avaldatud otsusega, et nii Bergvald kui ka Põder tuleb siiski kuriteo varjamises õigeks mõista.
Kriminaalmenetlust alustati kaitsepolitsei ettekande põhjal, mille järgi oli mõnel Murru vangla vangil mõjuvõimu nii kaasvangide kui ka vanglaametnike seas.
Riigiprokurör Steven-Hristo Evestuse süüdistuse järgi jätsid Murru vangla direktori asetäitja Bergvald, julgeolekuosakonna juhataja Põder ja vangivalvur Olaf Tšarnetski teadlikult ja ebaseaduslikult märkamata mitu vangidevahelist füüsilist arveteklaarimist. Bergvaldi ja Põtra süüdistab prokurör ka kuriteo varjamises.
Kohtueelsel uurimisel tuvastati, et Bergvald ja Põder ei avaldanud vangi surnukspeksmises neile teada olnud kahtlustatavate meeste nimesid ning jätkasid kuriteo asjaolude varjamist ka edasises kriminaalmenetluses.
Lisaks leiti Põdra töökabinetist läbiotsimisel suures koguses mitmesuguseid narkootilisi ained, mistõttu teda süüdistatakse ka suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises.
Živoluppi süüdistatakse selles, et ta ässitas kaasvange peksma Ida-Viru kuritegelikku autoriteeti Igor Korseikinit, kes oli teda väidetavalt solvanud. Nii tegi Živolup oma kaasvangile Romeo Kaldale ettepaneku organiseerida Korseikini peksmine.
Kuna peksmine lõppes Korseikini surmaga, süüdistatakse Kaldat kaasvangide ässitamises Korseikini mõrvale.
Eeluurimisel tuvastati, et Kalda mahitusel toimetati Korseikin kambrisse, kus teda ootasid Sokolovski, Lük, Stupak ja Oleg Seppinen, kes peksid mehe surnuks.
Korseikini peksmise ajal innustas Kalda telefoni teel oma kambrist peksjaid ning peksmise lõppedes aitas Kalda kuriteo tagajärgi kõrvaldada.
Sokolovskit, Lükki ja Stupakki süüdistatakse Korseikini mõrvas. Eelmistega koos pole kohtu all Seppineni, sest tema suri mõni aeg hiljem.
Eluks ajaks vangi mõistetud Vainik jättis uurimisandmetel läbipekstud Korseikinile abi kutsumata. Samuti süüdistatakse Vainikut suures koguses narkootilise aine omamises.
Lisaks süüdistatakse Sokolovskit ja Kaldat koos Taliga kaasvangi Ilja piinamises.
Kuriteo varjamises kahtlustatuna olid uurimise all ka kuritegelikus ilmas Slava Kemerovski nime all tuntud Vjatšeslav Gulevitš ja üheks allilma liidriks nimetatud Toomas Helin, kuid uurimine nende süüd ei tuvastanud.
Pärast skandaali puhkemist Murru vanglas tulid ilmsiks ka autoriteetsete vangide jalgrattamatkad vangla juhtidega, vanglaliidrite šašlõkiõhtud ning traadita internetivõimalus vanglas. Uurimise alla sattunud vanglatöötajad kaotasid oma ameti.
