Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk ütles BNS-ile, et Snorase maksejõuetuse selgudes müüs keskpank laenutagatised ning eurosüsteem ega Eesti Pank kahju ei saanud.
"Nagu valdaval osal Eestis tegutsevatest kommertspankadest või pankade filiaalidest, oli ka AB bankas Snoras Eesti filiaalil võimalus Eesti Pangast rahapoliitilist laenu võtta," ütles Rääsk.
"Eurosüsteemi ehk euroala keskpankade pakutava rahapoliitilise laenu võimalust on Eestis seni kasutatud vähe, kuid seda on kasutanud siiski mitmed pangad," ütles Rääsk. "Vähese kasutuse peamisteks põhjusteks on olnud ühelt poolt pangagruppide tsentraliseeritud likviidsusjuhtimine, aga samas ka kohalike pankade kõrged likviidsuspuhvrid."
Rahapoliitilised laenud on Rääski sõnul eurosüsteemis tavapärane instrument, mille abil keskpank pakub likviidsust kommertspankadele ja saab selle kaudu mõjutada lühiajalisi intresse. Kõik rahapoliitilised laenud antakse tagatise vastu, et vähendada euroala keskpankadele neist laenudest tulenevat krediidiriski. Kuna rahapoliitika on euroalas ühtne, siis jagavad euroala keskpangad ühiselt rahapoliitiliste tehingutega seotud tulusid ja riske.
"Ühelt poolt näitab Snorase juhtum, et rahapoliitiliste laenude tagatiste süsteem töötas ilusti ja euroala keskpankade riskid olid tõhusalt maandatud. Teisalt näitas Snorasega juhtunu, et rahapoliitiliste laenude andmine on paratamatult riskiga seotud tegevus ja see on üks põhjus, miks keskpankadel peab olema piisavalt reserve," selgitas Rääsk.
Finantssurutise vältimiseks on Euroopa Keskpanga nõukogu otsustanud võimaldada pankadele rahapoliitilisi laene tähtajaga kuni kolm aastat, mis on rohkem kui varem. Samuti on alandatud nõudmisi rahapoliitiliste laenude tagatisvarale, nii et ei ole enam määrav reiting AAA. Sealhulgas pakub ka Eesti Pank pankadele üheprotsendilise intressimääraga rahapoliitilist laenu piiramatus mahus.
