Läti president saatis seimile vene keele staatust tõstva seaduseelnõu

Läti president Andris Bērziņš esitas teisipäeval seimile seaduseelnõu vene keelele teise riigikeele staatuse omistamise kohta, kaaskirjas osutas riigipea, et pakutavad muudatused on vastuolus põhiseaduse alustega.

Lätis andis rohkem kui 187 000 kodanikku allkirja selle poolt, et panna rahvahääletusele põhiseadusparandused, mis annaksid vene keelele teise riigikeele staatuse, teatab BNS.

Põhiseaduse 78. artikkel ei anna presidendile antud juhul valikuvõimalust, kas edastada valijate algatatud eelnõu parlamendile või mitte.

Bērziņš osutas kirjas, et selle eelnõu arutamise lubatavusele tuleks anda konstitutsiooniline hinnang, teatas presidendi pressiesindus.

„Vene keele määratlemine teise riigikeelena tähendab loobumist Lätist kui rahvusriigist ning vastuollu minekut põhiseaduse tuumaga, ideedega, mis on aluseks Läti iseseisvuse rajamisele ja taastamisele,“ seisab seimi spiikrile Solvita Āboltiņale adresseeritud kirjas.

Riigipea palub põhiseadusliku õiguse komisjonilt hinnangut Läti riigi aluste kaitsele, samal ajal kinnitades valmisolekut osaleda aktiivselt ühiskonna integreerimises, mida see seaduseelnõu kindlasti ei soodusta, viitas pressiesindaja.

„Täites selles artiklis kehtestatud kohustust, edastan eelnõu seimile otsuse langetamiseks, ent leian, et tuleks anda konstitutsiooniline hinnang, kas selliste eelnõude arutamine on lubatav,“ viitab Bērziņš.

Põhiseadusmuudatuste jõustumiseks peaks nende poolt hääletema vähemalt pool valijaist.