Seaduseelnõu ülevaatamiseks komisjonidesse saatmise vastu oli 60 seimiliiget. Rahvuslaste esindaja Kārlis Kresliņš jäi erapooletuks. Venemeelse Üksmeele Keskuse esindajad kõndisid aga enne hääletust demonstratiivselt istungitesaalist välja, teatab Läti Delfi.
Läti põhiseaduse järgi pannakse seaduseelnõu põhiseaduse muutmiseks nüüd referendumile. Üleriiklik rahvahääletus toimub ühe-kahe kuu jooksul parlamendi otsusest. Kõige varem võib referendum toimuda 18. veebruaril.
Initsiatiiviga teise riigikeele kehtestamiseks Lätis tuli välja ühendus Rodnoi Jazõk, mida juhivad Vladimir Linderman, Jevgeni Ossipov ja Aleksandr Gaponenko. Aktsiooni esimesel etapil õnnestus neil koguda üle 12 000 Läti kodaniku allkirja, mis oli aluseks üleriikliku allkirjadekogumise algatamiseks.
Kampaania teise etapi käigus 1. kuni 30. novembrini andis seaduseelnõu poolt oma allkirja ligi 180 000 Läti kodanikku. Nii andis kokku allkirja 12,14 protsenti eelmistel parlamendivalimistel osalenud kodanikest.
Referendumi korraldamine läheb Läti riigikassale maksma 1,7 miljonit latti (2,4 miljonit eurot).
Kõik Läti juhtkonna esindajad on olnud Rodnoi Jazõki ettepaneku vastu. President Andris Bērziņš teatas, et ei osale referendumil, sest peab seda absurdseks mänguks. Parempoolsed parteid kutsuvad kodanikke üles hääletama algatuse vastu. Üksmeele Keskus kutsub referendumist osa võtma ja hääletama oma veendumuste järgi.
Põhiseaduse muudatused võetakse referendumil vastu, kui nende poolt on üle poole eelmise seimi valimistel osalenud kodanikest. Seega on vaja kokku saada 771 893 häält.
