Uuest aastast hakatakse noorukeid läkaköha vastu revaktsineerima
"Immuniseerimiskava muudatuse on tinginud läkaköha epidemioloogiline olukord Eestis. Ühelt poolt on läkaköhasse haigestumine viimastel aastatel pidevalt tõusnud, teisalt on kasvanud noorukite ja täiskasvanute osakaal haigestunute seas," ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Martin Kadai.
Kava eesmärk on taaspookida noorukid enne põhikooli lõppu, seega 17–aastaste revaktsineerimine jätkub üleminekuperioodi ehk 2012. aasta lõpuni, alates 2013. aastast jätkatakse üksnes 15–16–aastaste noorukite revaktsineerimist.
Läkaköha on äge hingamisteede nakkushaigus, mida iseloomustavad pikka aega – nädalaid ja isegi kuid – kestvad köhahood. Läkaköha kutsutakse ka saja päeva köhaks. Esimesed haigusnähud on sarnased külmetushaigusele: nohu, aevastamine, väike palavik, kurguvalu ja kerge köha. Köha muutub järk-järgult tugevamaks, ühe–kahe nädala pärast kujuneb välja aeglaselt intensiivistuv, läkaköhale iseloomulik hootine köha. Läkaköha tekitajaks on kurgus ja ninaneelus paljunev bakter, mis levib inimeselt inimesele piisknakkusena. Läkaköha on eriti ohtlik imikutele.
Läkaköha vaktsineerimise järgselt tekkinud immuunsus ei ole eluaegne, seetõttu manustatakse kehtiva immuniseerimiskava järgi kokku viis vaktsiinidoosi, neist esimene doos 3–kuuselt ning viimane 6–7 aasta vanuselt. Läkaköha vaktsineerimise järgselt ei pruugi immuunsus kesta üle 5–7 aasta. Seetõttu on otsustatud noorukite revaktsineerimine läkaköha vastu, et pidurdada läkaköha üldist levikut, vähendada haigestumist ja vältida haiguspuhanguid koolides.
Teismeliste revaktsineerimine läkaköha vastu on EL-i maadest sisse viidud Austrias, Itaalias, Luksemburgis, Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal ja Soomes.
2008. aastal registreeriti Eestis 36,2 läkaköha haigusjuhtu, 2009. aastal 46,9 juhtu ning 2010. aastal 96,6 juhtu 100 000 elaniku kohta. Kui 1999. aastal oli läkaköhasse haigestunute keskmine vanus Eestis 8,6 aastat, siis 2009. aastal oli see 20,9 aastat. Üle 15–aastaste ja täiskasvanute osakaal haigestunute hulgas on suurenenud 40 protsendini. 2010. aastal moodustasid 15–19–aastased 23 protsenti haigestunute üldarvust, 2009. aastal oli vastav näitaja 14 protsenti.
