Priit Potisepp: Läti rahvaloendusel pidas kümmekond inimest end presidendiks
Täna öösel veebis algava rahvaloenduse keerukas süsteem püüab välistada kentsakaid vastuseid, mille parandamine jääks hiljem statistikaameti ülesandeks.
„Lätis veebi kaudu antud vastuste seas oli kümmekond presidenti ja vähemalt kümnekordne arv seimi liikmeid võrreldes seimi tegeliku suurusega,“ rääkis statistikaameti peadirektor Priit Potisepp Delfile. Ta tunnistas, et silmnähtavad vead tuleb statistikaametil pärast ära parandada.
Loendus algab 24 tundi enne aastavahetust, 31. detsembril. „See on loendusmoment ja selle kohta tuleb anda andmed,“ selgitas Potisepp. Ta tõi näiteks, et kui beebi sünnib pärast seda momenti, siis ta ei lähe rahvaloenduse alla ja inimesed, kes on surnud pärast seda momenti, need lähevad rahvaloenduse alla.
Potisepa sõnul on veebiankeet tehniliselt hästi keeruline ja sellepärast tundub see täitmisel aeglasevõitu, sest vastamise ajal toimub juba andmete loogiline kontrollimine. „Hiljem antud vastused ei saa minna loogilisse vastuollu varem antud vastustega,“ selgitas ta. „Ühelt küsimuselt teisele üleminekul on näha, kui ratas kerib.“
Ankeedis on võimalikult vähe igasuguseid vabade vastuste variante. Seal on rippmenüüd ja etteantud valikvastused, mõne koha peal on siiski võimalik valida ka variant „ei tea“. Potisepp tõi näiteks vanavanemate sünniriigi – kui ei tea, siis ei tea.
Ta selgitas, et ankeedis tuleb kõik väljad täita ja kui midagi jääb täitmata, siis ei saa seda salvestada. Et iga küsimus salvestatakse eraldi, võimaldab see ka ankeedi täitmist pooleli jätta ja hiljem küsimustiku täitmisega jätkata, rääkis Potisepp.
Ülekoormuse hajutamiseks võiks ankeedi täita jaanuari keskel
Potisepa sõnul tuleb arvestada, et jaanuari lõpus tuleb ülekoormuse päev. Kui inimesed jätavad poolelioleva ankeedi lõpetamise jaanuari viimaseks päevaks, võib juhtuda, et seda ei saa salvestada. „Kui ankeet on lõpetamata, tuleb loendaja koju,“ ütles Potisepp.
Paljud inimesed peavad loendajat paremaks võimaluseks rahvaloendusel osalemiseks kui veebiloendust. Kui veebis peab küsimustiku täitmise ajal võib-olla lugema selgitavadi tekste, siis
aga loendaja selgitab küsimuse lahti. „Mõnes mõttes on loendajateenus mugavam kui internetiteenus,“ tõdes Potisepp, kes ise pooldab küll veebiloendust.
Potisepa sõnul ei ole kogu maailmas läbi viidud veebiloendused andnud sellist signaali, et selle andmekvaliteet oleks kehvem kui intervjuuloendusel.
Potisepp avaldas lootust, et veebiloendusel osaleb 60 protsenti Eesti rahvastikust. See oleks ka maailmarekord, mis seni kuulub 54 protsendiga Kanadale. Aktiivse veebiloenduse kasuks räägib tema sõnul seegi, et loendusel osalemiseks saab sisse logida pangakoodidega, mida sajad tuhanded inimesed on harjunud kasutama.
Veebiloendusel võib osaleda kuni 60 protsenti rahvastikust
Statistikaameti küsitlused näitavad, et 60 protsenti inimestest eelistab veebiloendust ja 40 protsenti eelistab loendajat. Potisepa sõnul kinnitab ka senine statistika 60 protsendi veebiloendusel osalemise tõenäosust, sest kahel kolmandikul leibkondadest on kodus interneti püsiühendus ning umbes samas suurusjärgus on ka igapäevane internetikasutajate osakaal rahvastikust.
„See oleks uus maailmarekord, kui ainult meie süsteemid vastu peaks,“ lausus Potisepp. Ülekoormuse oht on tema sõnul nii 31. detsembril kui ka 31. jaanuaril. Ta avaldas lootust, et veebiloendusel osalemist on võimalik hajutada jaanuari keskpaika.
