Webmedia rahvaloendusest: vale on ehitada liiga suuri ootusi uuele IT süsteemile

Alates eelmise aasta 31. detsembrist on inimestel olnud võimalik ennast rahvaloenduseks selleks ettenähtud internetilehel üle loendada. Või siis ei ole ka. Esimestest päevadest peale on esinenud palju erinevaid tõrkeid e-rahvaloenduse süsteemis ning inimestel on tekkinud ka kahtlused rahvaloenduse turvalisuse osas.

"Loomulikult pole maailmas 100 protsenti turvalisi süsteeme ning turvaohud arenevad pidevalt. Samas oli meil infosüsteemi loomisel turvalisus alati fookuses. Igasugune rahvaloenduse infosüsteemi kasutamine nõuab autoriseerimist ning sobiva kasutusrolli olemasolu," rääkis Delfile rahvaloenduse IT partneri Webmedia Group AS äriüksuse juht Tähve Lõpp.

"Meie lahendus on kaitstud nii füüsiliselt - vastavalt rahandusministeeriumi sisekorrale - kui ka arvutivõrgus, omades mitut kaitsekihti interneti ja rakenduste ning andmebaaside vahel. Häkkerite vastu kaitsmisel aitab kaasa ka võrguturvalisuse lahendus, mida valdab ja haldab rahandusministeerium ning rahvaloenduse süsteemne kaitse on vähemalt sama heal tasemel kui riigikassa infosüsteemi oma," rääkis Lõpp.

Lisaks on Webmedia esindaja sõnul rahvaloenduse infosüsteem ka pideva jälgimise all erinevate osapoolte poolt: rahandusministeeriumi IT teenistuse, statistikaameti IT teenistuse, Webmedia Group AS ning võimalikud turvaprobleemid tuvastatakse väga ruttu.

Põhjus, miks sellised suured IT lahendused tõrkuma kipuvad, peab Lõpp paratamatut arvutiprogrammide keerukust. "Ilmselt on iga arvutikasutaja kokku puutunud sellega, et ostetud programmile tuleb uuendusi laadida. Nii on see maailma suurimate IT firmade toodetega, kui ka kohalike arendajate puhul. See on kahjuks IT süsteemide argipäev, et mida keerukamad nad on, seda suurem on risk tõrgeteks ja viperusteks."

"Kui me nüüd vaatame digiretsepti ja teisi sarnaseid süsteeme, siis ehk oleks selliste suurte süsteemide puhul oluline üldse rakendada test- ehk beetaperioodi, mille käigus kasutajad saavad asja katsetada ja tagasisidet anda. See aitaks ka neid süsteeme sujuvamalt kasutusele võtta. Mis aga puudutab ühekordseid süsteeme nagu rahvaloenduse oma, siis nendega on asi keerukam, kuna need luuakse lühikeseks perioodiks ning beetatestimist täiskoormusega ei saa teha."

"Rahvaloenduse süsteemi testiti küll prooviloenduse käigus ning tänu sellele muutus süsteem ka töökindlamaks, kuid mõningad tõrked on välja tulnud ka hiljem. Õnneks on sellele vaatamata süsteem suutnud hakkama saada suure koormusega ning esimestel päevadel ilmnenud tõrgete põhjal tegime kiiresti ka vastavad täiendused süsteemi."

Selleks aga, et tulevikus selliseid probleeme vältida soovitab spetsialist kasutada süsteemidele testperioodi. "Mõnede suurte uute süsteemide puhul soovitame kindlasti kasutada ka testperioodi, mille käigus kasutajal on valida vana ja uue lahenduse vahel. Ühe märkusena võib öelda, et on vale ka liiga suurte ootuste ehitamine IT süsteemidele. Infotehnoloogia on üks tehnoloogia, mille kiire arengu käigus on probleemid vältimatud. Oluline on see, kui kiiresti me neist õpime," arvas Lõpp.